Kersti Kägi: kust läheb tervisekahju ja tulemusliku ravi piir?

Kersti Kägi. Foto: Erakogu

Patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja õigused-kohustused on seadustes kirjas ja võiks arvata, et arusaadavalt ning järgitavalt.

Eelduslikult annab tervishoiutöötaja patsienti ravides endast maksimumi ja sama teeb patsient, kes täidab ravijuhiseid ning räägib arstile läbipõetud haigustest, allergiatest jm. Alati ei oska inimene ise hinnata, milline terviseinfo arsti aitab, kuid teavitamine võib ennetada hilisemaid tüsistusi.

Miks siis ikkagi pöördub patsient hinnangu saamiseks tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni? Põhjuseks on inimese rahulolematus raviga, võib-olla kahtlustatakse koguni ebaõiget diagnoosi või raviviga. Tavaliselt esitab patsient esmalt kaebuse tervishoiuteenuse osutajale, aga kui viimane endal mingit viga ei näe ja hakkab patsiendi etteheidetele vastu, ongi vaidlus alanud.

Mille üle vaieldakse? Tavaliselt leiab patsient, et ta ei saanud loodetud teenust või tekkis tal tervisekahju. Patsient loodab alati, et tema ravi oleks tulemuslik. Kuid kas ootustele võiks vastata kordaläinud operatsioon, kus hea tulemus mõne aja pärast halveneb või kaob sootuks või läheb patsiendi seisund hoopis kehvemaks? Mida arvab patsient juhtumist, kus arst on selgitanud talle raviga kaasnevaid võimalikke tagajärgi, kuid inimene soovib ikkagi just sellist ravi ning hiljem on ennustatud tagajärjed käes? Kas neil juhtudel saab väita, et patsiendile osutatud tervishoiuteenus ei vastanud heale arstiteaduse tavale või ei olnud arst nõutud määral hoolas?