Ametiühingud näevad paindlikes töösuhetes ohtu

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson Foto: Tairo Lutter

Akadeemilised ametiühingud edastasid kolmapäevases pressiteates, et näevad paindlikes töösuhetes ohtu töötajate heaolule.

Eesti haridussektori töötajaid esindavad organisatsioonid (Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, UNIVERSITAS, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA), Eesti Teaduskoda ja Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL)) esitasid eile, 5. veebruaril Eesti Vabariigi peaministrile, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministrile ühispöördumise seoses kehtiva tööõiguse võimaliku paindlikumaks muutmisega.

2018. aastal sotsiaalministeeriumis valminud «Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine» väljatöötamiskavatsuse järgi ei ole Akadeemiliste Ametiühingute seisukohal mitte kuidagi põhjendatud seda, kelle jaoks kavandatavat paindlikkust luuakse, kuigi VTKs viidatakse eelkõige noorte soovile paindlikkuse järele.

Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esindaja Tauri Tampuu sõnul aga näitavad uuringud, et noorte töötajate jaoks on töökohal olulisim hoopis stabiilsus ning paindlikkust on juba täna töösuhetes piisavalt.

«Loomulikult, kui kõik olulisemad eeldused on töökohal tagatud, siis lisaboonusena ei oleks veelgi suurem paindlikkus halb, kuid tänases seisus, kus stabiilsus ei ole piisavalt tagatud, satuvad paljud töötajad löögi alla,» sõnas Tampuu rõhutades, et ametiühingute hinnangul tooks lisanduv üleliigne paindlikkus rohkem probleeme kui lahendaks neid.

Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esimehe asetäitja, UNIVERSITASe aseesimehe Ruth Tammeoru sõnul on oluline luua teadlastele baassissetulek ehk teadlasepalk või luua stabiilsusfond, et lõppeks «jokk» teadlaste tähtajatute töölepinguga, mida tähtajaliselt finantseeritakse projektirahadest. Samuti tuleb vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute sõlmimist seal, kus töö tegemine vastab tegelikult töösuhte tunnustele (sealhulgas kõrgharidus- ja teadusasutustes).