Herman Kelomees: Tartu rahu ei ole Eesti sünnitunnistus

Herman Kelomees Foto: Mihkel Maripuu

Paljud väärikad inimesed on kõnelenud ühest Eesti ajaloo tähtsaimast verstapostist, justkui oleks see riigi sünnitunnistus. Nii on Tartu rahust rääkinud Helir-Valdor Seeder, Lauri Mälksoo, Urmas Reinsalu, aga ka Kersti Kaljulaid ja Lennart Meri.

Meri 1995. aastal: «Tartu rahu 1920 on Eesti sünnitunnistus. Me ei loobu kunagi selle rahulepingu põhimõtetest. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis, ja nii tundlik, eestlastele.»

Õnneks on vabas ühiskonnas on lubatud vaielda ka suurmehega, kuigi teen seda teatava aukartusega. Milline sünnitunnistus väljastatakse pea kaks aastat pärast sündi? Ka Meri tsitaadist võib välja lugeda, et Tartu rahu tähtsus seisneb rahvusvahelises tunnustuses, selles, et tänu Tartu rahulepingule sai meist riik, mida oli võimalik rahvusvahelise õiguse subjektina tunnustada. Ka siin tuleb silmas pidada, et tegelik tunnustamine lääneriikide poolt leidis aset alles jaanuaris 1921, Rahvasteliidu liikmeks saamisega läks aega sama aasta septembrini.

Kui tingimata peab füüsiliste isikute dokumentatsiooniga seotud analoogiaid kasutama, võib Tartu rahulepingu kohta öelda, et see on nagu pass. Sellel on küll suur tähendus rahvusvahelises suhtluses, aga selle olemasolemine või mitteolemine ei mõjuta Eesti riigi sünni fakti, sest selle otsuse tegime me ise.

Riik, mis on otsustanud ise olla ja oma saatust ise määrata, on sündinud sel hetkel, kui rahvas seda otsustanud on.

Eestist sai iseseisev riik 24. veebruaril 1918. Jah, see polnud kuni Tartu rahuni veel de facto iseseisvus, ent kui me peame end ise omal maal tõelisteks peremeesteks (ja -naisteks), siis pole mõtet rääkida, justkui oleks meil oma sündimise tõestuseks olnud vaja kellegi heakskiitu. Saati siis veel Venemaal vägivaldselt võimu haaranud punastega tehtud diili.

Tegemist ei ole ülemäära olulise vaidlusega, aga sellel on teatav tähendus ka tänapäeval. Näiteks NATOga liitumiseks ei küsinud me luba kelleltki peale alliansi liikmesriikide. Seda vaatamata sellele, et Venemaa oli meie liitumisele vastu, nagu olid lääneriigid vastu Tartu rahulepingu sõlmimisele Venemaaga.

Riik, mis on otsustanud ise olla ja oma saatust ise määrata, on sündinud sel hetkel, kui rahvas seda otsustanud on. Nii on õigus pigem Eiki Nestoril, Rein Taageperal, Toomas Hendrik Ilvesel ja teistel, kelle meelest on ainuõige Eesti sünnitunnistus ikkagi «Manifest kõigile Eestimaa rahwastele», kus seisab:

«Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil «kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama» ja et «kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma». Nüüd on see aeg käes.»