Sõiduproov. Auto, mis päästis Opeli hiigetrahvist

Must mootorikate ja katus. Julge ja sugugi mitte halb valik, kuigi ei pruugi alati kõigile meeldida. Foto: Thorsten Weigl

Opel Grandland X Hybrid4 on nagu kangelane lihtsas linnadžiibinahas, mis lõpuks päästab terve auväärse margi.

Opelil oli seda hübriidi väga vaja. Miks?

Lühike vastus: et vältida ähvardavat hiigeltrahvi. Lihtsalt lahti seletades on lugu järgmine. Euroopa Liit on aasta-aastalt vähendanud autotootjatele kehtestatud CO₂ koguse piirnormi. 2021. aastaks ei tohi ühe margi sõiduautode mudelirivi keskmine CO₂ näitaja ületada 95 grammi kilomeetri kohta. See tähendab, et tohib küll müüa autosid, mis emiteerivad rohkem süsihappegaasi, aga et keskmine ei ületaks 95 g/km, peab tootjal olema ette näidata mudel(eid), mille vastav näitaja on tunduvalt väiksem. Oluline, et keskmine kokku tuleks. Kui ei tule, halastust ei tunta ja tootja saab kaela trahvi, kus iga gramm üle normi võib maksma minna miljoneid eurosid.

Trahvihirm ei vaevanud ainult Opelit, vaid sellega maadlevad teisedki autotootjad. Siin tulebki mängu pistikhübriid-linnadžiip Grandland X Hybrid4 – esimese hooga üsna keerulise nimega päästeauto, mis Opeli emiteeritava süsihappegaasi piirnormidesse pressib. Ja seega trahvidest päästab. Eks lipu peab kõrgele tõstma ka elektriline Corsa-e, et asi ikka kindla peale tehtud saaks. Ja 2024. aastaks on selge plaan ühel või teisel viisil elektrifitseerida kõik Opeli sõiduautod.

Kas see on Opeli esimene pistikhübriid?

Jah, ja mitte ainult. (Vahemärkus: meenub küll Ampera, kuid Amperat siiski ei loeta tehniliselt pistikhübriidiks.) See on ka esimene Saksa margi toodetud pistikhübriid linnadžiibi kujul. Ning seegi pole veel kõik.