Linnud ei vaja soojal talvel lisatoitu

Aknast on küll tore lindude söömaaega jälgida, ent soojal talvel saavad nad loodusest ise kvaliteetsemat toitu kätte. Foto: Liis Treimann

Küllap pole kellelgi märkamata jäänud, et akna taga vohab rohelus ja plusskraadid valitsevad. Oleme talviti harjunud lindudele akna taha süüa panema, ent tänavusel soojal talvel võime neile sellega hoopis karuteene teha.

Ometi võib meediast lugeda, kuidas ehituskaupluste üks ostetum talvekaup on linnusöök. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ­linnuökoloog Marko Mägi tuletas meelde, et kuna ilmad on soojad – lund ei ole, maapind pole külmunud, veekogud ei ole jääs –, pole ka vaja lindudele lisatoitu anda. Nad saavad loodusest, asulates ka tänavatelt ja prügikastidest tarviliku kätte.

Kasum kannustab

„Linnutoiduäri kasvab aasta-aastalt ja sel on mitu põhjust. Esiteks see, et nii saab kenakese kasumi teenida, sest linnutoiduks läheb reeglina selline kraam, mis inimeste või teiste loomade toidulauale ei sobi. On siis seemned liiga väikesed või liialt kehva kvaliteediga või on tegu lihtsalt ülejäägiga. Kuid lindudele sobib selline kraam maha müüa, seda loomulikult inimese vahendusel,” rääkis Mägi.

Kuna kasum on priske, teevad linnutoidu tootjad kampaaniaid, mis Mägi sõnul rõhuvad inimese südametunnistusele. „Halvemal juhul sellises stiilis: kui sa linde ei toida, võivad nad hukka saada ja süüdi oled sina. Leebemal juhul kavalamalt: talvel linde toites teeme head nii endale, positiivseid elamusi saades, kui ka lindudele. Mujal maailmas ja üha sagedamini Eestiski kohtab üleskutseid, et linde tuleks aasta ringi toita, kuid mina näen selles varjatud turundamist – suvel on looduses lindudele sobilikku toitu piisavalt,” leidis linnuökoloog.

Soojal talvel lindudele lisatoitu pakkudes võime neile hoopis halba teha. Soodustame linnuhaiguste levikut, sest sooja ilmaga püsivad haigusetekitajad toidumajades kaua elus ja maja külastavad linnud võivad nakatuda.

Kasu asemel kahju

Mägi tõi välja, et lisatoitmisest saavad eelkõige kasu suuremakasvulised linnuliigid, näiteks hakk, harakas, vares, kes on toidumajas väiksematest liikidest üle. „Nii võib inimene tahtmatult muuta liikide suhteid, soosides suuremakasvulisi agressiivsemaid liike. Väiksemad, näiteks tihased, peavad aga loodusest leitavaga läbi ajama. Iseenesest ei ole see halb, sest loodusest leitav on lindudele loomulik ja ka kvaliteetsem toit, peaasi, et nad seda piisavalt saaks, soojade talveilmadega ei tohiks nokaesise leidmine probleem olla,” lisas Marko Mägi.

Hiljuti leiti Inglismaa kagurannikul kraavist lennuvõimetu kakk, kes arvati vigastatud olevat. Selgus aga, et kakk oli end lihtsalt paksuks söönud ega jaksanud lennata. Kuigi kaku elupaigas oli pehme talve tõttu söök kergesti kättesaadav ja lind oli ablas, võib ülesöömist ette tulla ka aialindude lisatoitmisel. „Linnud lähtuvad lihtsast reeglist – kui on, siis tuleb süüa, sest mine tea, millal jälle saab. Reeglina ei kaota linnud lennuvõimet, kuid nad ei ole enam nii head röövlooma või -linnu eest pagejad kui kergema kaaluga isendid,” rääkis linnuökoloog.

Nii on tema kindel soovitus praegu lindudele lisatoit andmata jätta. Kui toitmisega on juba algust tehtud, ei tasu karta seda lõpetada. Mägi sõnul ei tohiks võõrutamine soojade ilmadega lindudele suurt stressi tekitada. „Loomulikult käivad nad esimestel päevadel nõutult toidumaja kaemas, kuid saavad peagi aru, et pole mõtet seal aega raisata,” sõnas mees.