/nginx/o/2020/02/05/12915995t1hc31a.jpg)
Ähvardava kiirusega leviva koroonaviiruse kõrval on teine räägitud teema rekordsoe talv. Võiks arvata, et jaanuaris said imestamised imestatud, lillepildid jagatud ja nüüd pole millestki erilisest enam rääkida. Otse vastupidi. Uudiseid tuleb ja järjest hämmastavamaid.
Kes on varem kuulnud, et talvel tuleb kassil-koeral puugirihm kaelas hoida. Aga tasub, sest paljud loomaomanikud on lemmikut paitades tema kasuka seest verd imeva puugi avastanud. Õnneks enamik puuke praegu siiski magab, kuid neil, kes mullu näljaseks jäid, oli veel vähemalt paari päeva eest igati sobilikud tingimused saaki jahtida, et siis täis kõhuga kõdu sisse magama pugeda.
Seda lootust pole ka, et keset talve puugid haigusi levitada ei suuda. Kui ikka puuk nakatunud, jagab ta seda edasi samamoodi nagu suvel.
Kui jaanuaris õhkasime kõik veel lootusest lume järele, siis nüüd uurib järjest enam inimesi ilmaennustust kartusega – ega ometi suurt külma tulemas ole. Jah, täna ja mõnel lähipäeval on mitmel pool maa valge, aga seda ei jagu kauaks ja järgmisel nädalal on taas plusskraadid kohal.
Kui nüüd veebruaris-märtsis kasvõi nädalaks korraliku külma teeks, oleksid tulemused kurvad. Taimed on talvisest puhkeolekust välja tulemas: roosidel pisikesed lehed küljes, viljapuudel ja -põõsastel pungad suured. Paarikümne miinuskraadiga oleksid taimed hoopis külmaõrnemad, kui need tavalisel talvel on. Roosidel oleks vähem õisi, ploomi- ja kirsisaak jääks saamata. Praegu on taliviljad ilusad ja põllumeestel taas lootus saada korralik saak, kui aga paks lumekiht külmumata maale tuleks või krõbe külm paljale maale, võib karta halba.
Seega tasub nüüd soovida, et õigus on neil õppinud või isehakanud ilmatarkadel, kes lubavad, et tänavu jääbki talv taevasse. Aiale ja põllule oleks nii parem.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)