/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/02/04/12913669t1h3528.png)
Juhtimiskriisis vaevleva Tartu Ülikooli Kliinikumi 20 juhtivtöötajat märgivad, et kliinikumi jaoks on praegu tähtsaim ülesanne leida uus juht, kuna jututubadega tekkinud kriisi ei lahenda.
Kliinikute juhid: tähtsaim ülesanne on leida kliinikumile uus juht (1)
«Kliinikumi juht vajab dirigendile omast suhtumist, et ta võib-olla ei valda ühtegi instrumenti paremini kui iga üksik pillimängija, kuid ta motiveerib kõiki andma endast parimat, et kogu meeskonnal on tahe ja motivatsioon saavutada tulemusi. Juht on eelduste ja tingimuste looja, mitte enesekesksete korralduste jagaja,» seisab kliinikumi juhtide uues pöördumises.
Allakirjutanud ootavad kliinikumi uuelt juhilt arusaamist, kuidas ravi, õppe- ja teadustöö ülikoolihaiglas integreeritult toimivad. «Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli Kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. Tähtis on tervik, mis eeldab haiglate kaasamist, mitte kamandamist.»
Kliinikumi juhtimine eeldab allakirjutanute hinnangul head haridust, samuti vajab kliinikumi juht eelnevat pikaajalist juhtimiskogemust, et saaks hinnata kandidaadi juhtimisvõimet, oskusi ja töö tulemusi.
«Juhatuse valimise korda tuleb muuta nii, et enne kandideerimist ei saa lõdvendada konkreetsest isikust lähtuvalt nõudeid kandidaadile, nagu juhtus praeguse juhatuse esimehe valimisel. Juhtimistegevuse printsiibiks peab kliinikumis olema parim ravikorraldus ja maksumaksja raha kasutamine parimal mõistlikul viisil. Kliinikumi juhtimine peab lähtuma patsiendist. Raviasutus eksisteerib üksnes patsientidele ning lähtub ravitöö vajadustest,» seisab pöördumises.
«Uus juht peab pöörama erilist tähelepanu kliinikumi ja ülikooli ühtsele toimimisele, mis eeldab nii kliinilise kui ka akadeemilise tegevuse tähtsustamist ja koostööd. Senine juhatus näeb, et kliiniku juhtimise võib ülikooli vastava kliiniku tegevusest eraldada. Erialaste arengute jaoks saab sellist võimalikku muutust pidada ainult traagiliseks. Juht peab korraldama sisekommunikatsiooni nii, et otsused on läbi arutatud alajuhtidega ning veenvalt selgitatud kõigile töötajatele. Vajame uut juhti. Empaatiavõimelist ja mõistlikku,» lisavad allakirjutanud.
Avaldusele on alla kirjutanud: sisekliiniku juhataja Margus Lember, südamekliiniku juhataja Jaan Eha, sisekliiniku direktor Rein Kermes, naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg, anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf, lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, lastekliiniku direktor Marika Kirss, psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno, ühendlabori direktor Anu Tamm, stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre, naistekliiniku juhataja Helle Karro, kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik, silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand, traumatoloogia ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson, radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves, närvikliiniku juhataja Pille Taba ja kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi.