Erkki Bahovski: rikas pruut

Erkki Bahovski. Foto: Mihkel Maripuu

Brexit on aset leidnud ja britid Euroopa Liidu ukse enda järelt kinni pannud. Kas pauguga, see on põhiküsimus nüüd, kui nii EL kui ka Ühendkuningriik valmistuvad läbirääkimisteks, mille tulemus on väga lahtine, kirjutab kolumnist Erkki Bahovski.

Brexiti põhjustest on kirjutatud tonnide viisi artikleid, niisiis toogem esile vaid üks punkt. Ja selleks on ELi katse ignoreerida ajalugu ja olla üksnes administratiivne kooslus. EL tahab olla ajaloota, sest Euroopa ajalugu on kohati väga hirmus. Alles 27. jaanuaril tähistati Auschwitzi vabastamise 75. aastapäeva – holokaust on midagi, mida Euroopa muidugi mäletab, kuid mis peab – nagu teisedki ajaloosündmused – jääma vaid ajalukku.

Aga britid ja Ida-Euroopa riigid võtavad ajaloo kaasa ka tänapäeva. Oxfordis on näiteks kolledž, mis kannab nime All Souls («kõik hinged») – sellega mälestatakse kõiki Saja-aastases sõjas langenuid. Neile, kes ei tea: Saja-aastane sõda toimus aastail 1337–1453 ehk päris kaua aega tagasi. Veelgi olulisem on, et see sõda peeti Prantsusmaaga ehk praeguse Euroopa Liidu juhtjõuga.

Selliseid näiteid on pea lõputult ja need annavad vastuse ka küsimusele, miks britid EList lahkusid. Sest nad ei tahtnud olla vaid administratiivne kooslus ja EL ei suutnud sellega arvestada. Lahingud Ida-Euroopa ajaloo ümber on selle mündi teine külg.

Banaalsus oleks kirjutada lihtsalt, et Ühendkuningriik on jõudnud pöördepunkti. Kuid katsugem seda mõtet selgitada. Pöördepunkt on see ka selle sõna otseses mõttes, sest Ühendkuningriik pöörab kuhugi. Kuhu, kas ELi, USA või veel mõne suurjõu poole, on miljoni dollari küsimus. Kui tahta, et Ühendkuningriik pööraks end ELi poole, ei tohiks Londonile väga tugevat survelt avaldada.