Juhtkiri: kriitilises seisus kliinikum

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Arste on õpetatud tegema iga otsust võimalikult kaalutletult, sest nende igapäevases töös on mängus inimeste elud. Teiste oskuste seas õpivad nad patsientidele ravimi doseerimist just sellises koguses, nagu tema tervisliku seisundi puhul vaja, mitte vähem ega rohkem.

Viimasel ajal on iga natukese aja tagant ilmunud avalikkuse ette pöördumisi, kus keegi nõuab kellegi lahkumist mingilt ametikohalt. Jaanuaris nõudsid Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute juhid suurhaigla juhatuse esimehe Priit Eelmäe taandumist, väites, et too ei oska suhelda ega ole pädev. Eile teatasid nad lisaks, et nende meelest peaks kohe taanduma ka kliinikumi nõukogu juht, Tartu linnapea Urmas Klaas. Seejuures paneb kõige rohkem kulmu kergitama see, kuidas toore raevu doseerimisel pole tagasi hoitud. Kõlavad väljendid, nagu «ebakompetentne», «emotsionaalselt vägivaldne juhtimisstiil», «astuge tagasi».

Aeg näitab, kas protestijad saavad oma tahtmise või mitte, ent on niigi selge, et agressiivse meediasõja pidamine on kahtlase edulootusega tee. On oluline märkida, et eilne pöördumine läkitati suhtekorraldajate vahendusel avalikkusele, ent mitte asjaomastele ametikandjatele. Meedia kaudu sellises toonis kirja saamine mõjuks häirivalt isegi siis, kui süüdistatu tõepoolest ongi süüdi. Nii polnud kliinikumi juhatusel, nõukogul, Tartu Ülikooli rektoril ja sotsiaalministril eile muud valikut kui kirjutada omakorda vastanduv avaldus.

Kurioossel kombel polnud kliinikute juhid jaanuaris Eelmäe vastu üles tõustes sugugi altid protesti üksikasju avama. Seetõttu jäi avalikkuses ringlema jutt sellest, justkui oleks rahulolematuse taga eeskätt plaan kaotada kliinikute juhtide tähtajatud lepingud ning asuda uusi juhte otsima vabas konkurentsis.

Lahendused pole olnud piisavad ega ammendavad. Ei usuta, et Eelmäe on siiras. See seletab, miks pinged ei ole kadunud ja seistakse järjekordse kurja nõudmise ees.

Ent imestamisväärset leidub ka Eelmäe tegevuses, sest ta on hinnanud järsku väljendusstiili keeruliste reformide elluviimisel vajalikuks. Vaevalt ükski juhtimisteoreetik selle seisukohaga nõustuks. Hiljem on ka Eelmäe ise tunnistanud ebasobivaid maneere ja proovinud nende eest vabandust paluda. Nüüd on selge, et ta on seejuures läbi kukkunud.

«Usun, et minu selgesõnaline ja konkreetne väljendus keeruliste reformide tegemisel tuleb pigem kasuks, kuid osa inimesi tõlgendas seda kas solvamise või personaalse rünnakuna,» ütles Eelmäe. Nüüd teame, et nad tõlgendavad toimunut sama moodi edasi. Seega lahendused pole olnud piisavad ega ammendavad. Ei usuta, et Eelmäe on siiras. See seletab, miks pinged ei ole kadunud ja seistakse järjekordse kurja nõudmise ees.

Tartu Ülikooli kliinikumil on kogu Eesti meditsiinis kandev roll, seetõttu on konflikti venimine kõike muud kui hea. Esmane eesmärk peaks olema siiski anda abivajajatele parimat abi ning koolitada võimalikult professionaalset uut arstipõlvkonda. Üksteist kangutades jäävad põhisihid aga tagaplaanile.

Juhi väljavahetamine tähendaks ilmselt reformide edasilükkumist, mida vähemalt sõnades ei soovi keegi. Ka seaks peataolek kliinikumi keerulisse olukorda tulevastes läbirääkimistes haigekassaga, kus pannakse paika edasised ravimahud. Selline olukord pole hea mitte kellelegi, mistõttu saab asjaosalistele soovitada vaid üht: otsige tarka kompromissi.