Erkki Koort: head hinnatõusupäeva!

Fookuse Julgeoleku toimetaja Erkki Koort. Foto: Konstantin Sednev

Eestis on kütusega kummalised lood. Maavarana nafta justkui puudub, aga riigimaksudena oleks justkui olemas. Ajal, mil meie meeli on köitnud alkoholiaktsiis ning II pensionisammas, oleme unustanud ühe tõelise hinnatõusuveduri. Kütus mõjutab kõiki teisi hindu ning vaata kuidas tahad, aga liitrikaupa seda eriti tihti ei osta.

Toimib kummaline seaduspärasus, kus nädala alguses hind alati tõuseb ja nädala lõpupoole langeb, kui muidugi langeb. Enamasti käib see tõus justkui valsitaktis, kuid alla ei tule hind sugugi samas rütmis. See on seaduspära ning kütuse maailmaturu hind meie tanklaid ei kõiguta. See tähendab, et vaatamata maailmaturu hinna langusele liigub meie kütusehind nädalas ikkagi paari sendi võrra üles. Kuidas muidu seletada nähtust, et hoolimata märgatavast toornafta hinna kukkumisest kahe nädala eest tõusis Eestis bensiin 95 liitri hind nädala eest üle viie sendi. Kas meie ostame siis tõesti mingilt teiselt maailmaturult?

Kütuseettevõtjad põhjendasid seda loomulikult pineva konkurentsiga, mida mina Eesti tanklates küll kunagi näinud ei ole, ja muutunud hinnatõusupäevaga. Tavaliselt olevat meie riigis hinnatõusupäev esmaspäev, mil kütusehinda tõsteti, ja nädala edenes langetati, kuid novembris olla see kütuseettevõtjate sõnul liikunud teistele päevadele. Mine nüüd võta kinni, milline on see uus hinnatõusupäev. Jaanuaris olla see päev olnud koguni reede.

2021. aasta alguseks on meie maailmaturg tõstnud hinna ka ilma muude teguriteta vähemalt 1,5 euro peale liitrist.

Lühidalt on meil Eestis aastas 52 hinnatõusupäeva ning märkamatult rühib kütuse hind üles, sest tavaliselt jääb see ikka paar senti kallimaks kui enne. See tähendab, et 2021. aasta alguseks on meie maailmaturg tõstnud hinna ka ilma muude teguriteta vähemalt 1,5 euro peale liitrist.

Kütusemüüjad on ju kasumit taotlevad ettevõtted, seda tõesti. Ettevõtted maksavad riigikassasse makse, loomulikult. Kas olete kunagi jälginud, kes on Eesti suurimad maksumaksjad või millises sektoris nad tegutsevad? Juba aastaid juhib edetabelit üks ja seesama kütusemüüja. Esikümnesse mahub neid veel kolm-neli, olenevalt aastast.

Oleme aastaid aasinud, kuidas Venemaa elab naftatuludest, aga tegelikult teeme seda ka meie. Hoolimata sellest, et üks poliitik teatas – Wikipediale viidates – naftaleiust Hiiumaal, ei tule meil seda päriselt maa seest. Või ikkagi tuleb? Seniks kuni seda selgitatakse, head hinnatõusupäeva!