Apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus detsembris riigikogus läbi ja igasugune arutelu reformi ringitegemise üle hangus. Aga ainult seniks, kuni Martin Helme paar nädalat tagasi teatas, et EKRE teeb hoopis oma eelnõu, mis sai avaldamisküpseks kõigest nädalaga. Nüüd selgub, et eelnõu kokkukirjutamisel oli abiks Reformierakonna 2018. aastal tehtud eelnõu, mille seletuskirja EKRE poliitikud suuresti maha viksisid.

Näiteks on selgitustes täpselt samas sõnastuses ja järjestuses argumendid, miks apteegireformi omandipiirang (ravimite hulgimüüja ei tohi omada apteeki) tuleb tühistada. Viidatud on samasugustele seadustele, uuringutele ja väljaütlemistele.

Ehkki 16 EKRE liikme ja Jaanus Karilaiu (Keskerakond) esitatud eelnõus on ka kaks originaalset ideed (lubada apteekidel osta ravimeid otse tootjalt ning anda haiglaapteekidele müügiõigus), on nende muudatuste vajalikkus jäetud enda teada. Seevastu on seletuskirjas pikalt põhjendatud omandipiirangu kaotamise vajadust – nagu poolteist aastat varem oravapartei eelnõu seletuskirjas.

EKRE eelnõu seletuskirja on sisse jäänud isegi aegunud lause: «Justiitsminister on selgelt väljendanud seisukohta, et seadusi tuleb muuta vaid sellisel juhul, kui on selge, et muudatus on hädavajalik.» Praegu on justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kes seda öelnud ei ole. Küll on hädavajalikkuse põhimõttest lähtuvast seadusloomest kõnelenud tema erakonnakaaslane Urmas Reinsalu, kes just Reformierakonna eelnõu seletuskirja koostamise ajal, poolteist aastat tagasi justiitsministri portfelli kandis.