/nginx/o/2020/02/03/12912536t1h1ca0.jpg)
TÜ eetikakeskuse Hea Kooli projektijuht Mari-Liis Nummert ja Emili kooli direktor Indrek Lillemägi liitusid Noored Kooli programmiga seitse aastat tagasi. Mõlemad vilistlased tunnistavad, et programmis veedetud kaks aastat andsid neile julgust hakata eest vedama suuremaid haridusvaldkonna algatusi.
Õpetaja peabki kahtlema
Mari-Liis Nummert sai Noored Kooli programmiga tuttavaks juba Tartu ülikooli usuteaduskonna esmakursuslasena, kuid viimase ülikooliaastani ei olnud tal piisavalt julgust teha lõplik valik programmiga liituda. “Ma kartsin läbikukkumist õpetajana,” meenutab Nummert, “et ma pole kõige professionaalsem klassiruumi juhtija, kõige parem ainetundja.”
/nginx/o/2020/02/03/12912009t1h5082.jpg)
Viimasel õhtul enne kandideerimistähtaega kohtus ta NK programmi toonase osaleja Karin Talvistega. Karin kuulas Mari-Liisi kõhklused ära ning vastas, et ka tema kahtleb õpetajana kogu aeg - ning et hirmu peaks õpetaja tundma hoopis siis, kui ta ei kahtle ega küsi, kuidas olla parem.
Noored Kooli osalejana õpetas Mari-Liis ajalugu ja ühiskonnaõpetust Sillaotsa Koolis. Õpetajana oli ta väga täpne ja tundideks alati põhjalikult valmistunud. Ühel kevadpäeval aga tulid õpilased tundi ärevate ja rahututena ning õpetaja seatud tunni eesmärgid ei tahtnud kuidagi täituda. Siis sai Mari-Liis aru, et õpilased peavad tunnis saama eelkõige seda, mida nemad vajavad, mitte ilmtingimata seda, mida õpetaja on ette valmistanud. “Õpetaja võiks esmalt lähtuda sellest, mida ta õpilane vajab,” on Mari-Liis veendunud. Ta lisab, et see teadmine ei tekkinud tollal juhuslikult, vaid sellele aitasid kaasa TLÜ õppejõud ja Noored Kooli mentorid. “Programmi osaleja areneb kiiresti, sest saab tuge ja tagasisidet parimatelt õpetajatelt: koolitusprogramm sisaldab Tallinna Ülikooli õpetajakoolitust, NK mentorite tuge ning eestvedamiskoolitust,” lisab ta.
Positiivsed väärtused
Noored Kooli programmi jooksul hakkas Nummert huvituma väärtuskasvatusest. Näiteks kas ja kuidas saab ühe sotsiaalselt võimeka kambaliidri, kes koolis käitumisreegleid rikub, “ümber kujundada” positiivseks juhiks või kuidas muuta klassikliimat nii, et õpilased ise usuks, et nad on head õpilased?
“Ma viisin ühe klassi, kellega meie suhted olid alguses väga rabedad, kooliaasta lõpus tänavakunsti ekskursioonile Tartusse,” räägib Mari-Liis oma kogemusest. Kui ekskursiooni ametlik osa läbi sai, pani üks poiste grupp ülejäänud klassi eest jooksu. Kui noor õpetaja kohtus nendega järgmisel päeval koolis, ootasid poisid pingsalt, kas ta ärritub või väljendab oma pahameelt mingil teisel moel. Nummert aga seletas neile, mida ta selles olukorras tundis, ning kinnitas, et järgmisel ekskursioonil saavad nad uue võimaluse näidata õpetajale ja iseendale, et oskavad ka teistmoodi käituda. “Uue õppeaasta alguses korraldasingi ekskursiooni Tallinna ning siis said neist minu kõige toredamad reisipartnerid.“
Programmi lõpus märkas Mari-Liis, et Tartu ülikooli eetikakeskus otsib inimest, kes toetaks väärtuskasvatust Eesti koolides ja lasteaedades. Ta tundis ära, et see on töö, millega ta tõesti soovib tegeleda. Eetikakeskuses töötab Nummert välja väärtuskasvatuse metoodilisi materjale, koolitab õpetajaid ning panustab eetikakeskuse erinevatesse koostööprojektidesse, näiteks veab rändetaustaga laste haridusteed toetavat projekti.
Mari-Liis usub, et praktiline õpetajatöö kogemus oleks kasulik kõigile, kes korraldavad ja kujundavad haridusvaldkonna tegevusi nii ülikoolides, ministeeriumis kui kohalikus omavalitsuses. Samuti on NK programm tema sõnul ülihea võimalus eestvedajatele, kes soovivad ennast arendada. „Noored Kooli programm on osaleja jaoks jõustav. Kui programmi tulijaid ühendab sarnane usk muutuste võimalikkusesse, siis programmi läbinutele on palju selgem, kuidas muutused sünnivad, kuidas mitmekülgselt haridusellu panustada või kellega neid muutusi vedada,“ lisab Mari-Liis.
Kirjandusteadusest haridusse
Kirjandusteadlase taustaga Indrek Lillemägi ütleb, et teda on alati huvitanud komplekssed probleemid ning hariduses leidub neid kindlasti. Indrek tunnistab, et ka kirjandusteaduslikud uurimused pakkusid talle naudingut, kuid kuna ta soovis rohkem töötada inimestega, tundus haridusvaldkond samuti põnev valik. “Tahtsin mugavustsoonist välja tulla ja haridus pakub huvitavaid väljakutseid nii analüüsi- kui suhtlemisoskusele. Hariduses jooksevad kõik suured ühiskondlikud probleemid kokku – majandus, kultuur, sotsiaalsed küsimused,” tõdeb Lillemägi. “Noored Kooli pakkus kogukonda, kellega koos selles kõiges orienteeruma hakata. Teadsin, et lähen teistelt inimestelt õppima.”
/nginx/o/2020/02/03/12912013t1h4a91.jpg)
Noored Kooli programmi vastu võetuna hakkas ta käima üle Eesti, otsides sobivaimat kooli. “Ma ei olnud nii sinisilmne, et arvata, et ma tean, kuidas asjad käivad, ja lähen kuhugi revolutsiooni tegema, aga ma tahtsin minna kohta, kus mind kuulatakse,” selgitab Indrek põhjalikku valikutööd. Lõpuks asus ta tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Väike-Maarja gümnaasiumis, mille juhiga saavutas ta kohe hea klapi.
Kuigi algaja õpetajana ei olnud Indrek kohe kõige professionaalsem pedagoog, panustas ta algusest peale heade suhete loomisse nii õpilaste kui kogukonnaga. “See algas väikestest asjadest. Suhtlesin õpilastega vahetunnis, kuulasin ära nende mured ja rõõmud. Käisime koos söömas, vahel mängisime jalgpalli,” meenutab Lillemägi. Ta rõhutab, et oluline on mitte seada ennast õpilastest kõrgemale, vaid teadvustada, et ka õpetaja õpib nendega koos.
Noored Kooli programmi üks suurim tugevus on Lillemäe sõnul see, et õpetaja ei jää oma esimesel kooliaastal üksi. Isegi, kui juhtub nii, et koolis ei teki usaldussuhteid kolleegidega, pakuvad neid suhteid lennukaaslased, kes jagavad sarnast kogemust ning aitavad mõtestada nii edulugusid kui ebaõnnestumisi.
Vastutuse võtmine
Juba Väike-Maarjas töötades kasutas Indrek võimalusi panustada kohalikku haridusellu rohkem kui vaid oma klassiruumis. Ta algatas kogukonnas Huvitava Kooli mõttekoja projekti, mis tõi kokku vallaasutuste juhid, kohalikud ettevõtjad, koolitöötajad ja lapsevanemad, kes otsisid koos viise koolielu veel elavamaks muuta.
Pärast NK programmi lõppu jätkas Lillemägi õppimist Tartu Ülikooli kasvatusteaduste magistriõppes. Juba ülikooliõpingute ajal võttis ta aga vastu väljakutse ja hakkas eest vedama Emili kooli loomist. “Kui mul ei oleks olnud Noored Kooli tausta, ei oleks ma julgenud sellist vastutust võtta,” ütleb Indrek. “Me ei loo lihtsalt üht kooli, kuhu saab õpilase tuua ja üheksa aasta pärast välja võtta, vaid loome kogukonda, mis pidevalt üksteiselt ja üheskoos õpib.”
Lillemägi usub siiralt, et kool peab tähtsustama sotsiaalset keskkonda vähemalt samavõrd nagu akadeemilist edu. “Me oskame mõõta ainult väikest osa sellest, mis on inimeseks olemise juures oluline. See, kes me oleme inimestena ning mis annab meile tähenduse ja seob meid mingi grupiga, on väga raskesti mõõdetav, aga see on väga mõjutatav,” sõnab ta. Tema juhitud Emili kooli väärtused on väga sarnased Noored Kooli omadega: hoolivus, pühendumine, vastutus, avatus.
Noored Kooli programmiga liitumist soovitab Indrek kaaluda kolmel põhjusel: esiteks, metsik eneseareng kahe aasta jooksul; teiseks, igal õhtul saab minna magama teadmisega, et panustad olulisesse valdkonda; ja kolmandaks, hariduses töötamise kogemus annab väga hea platvormi, et tegeleda ükskõik milliste komplekssete probleemide lahendamisega tulevikus.
Panusta oma oskused haridusse!
Noored Kooli programm kutsub kandideerima inimesi, kes tunnevad muret ühiskonna tuleviku pärast ja on valmis pikaajaliste lahenduste loomiseks võtma vastu väljakutse haridusvaldkonnas.
Kandideerimine on avatud kuni 14. märtsini 2020, programm algab maikuus.
Vaata lisaks ja kandideeri: www.nooredkooli.ee