Helja Kirber: eestikeelne haridus rändab lastega kaasa

Üleilmakooli juht Helja Kirber. Foto: Tuuli-Emily Liivat

Hargmaiste eesti laste hariduse võtmeküsimus on virtuaalkooli arendamine, kirjutab Üleilmakooli juht Helja Kirber.

Tänapäeval elab väljaspool Eestit palju eesti- ja mitmekeelseid perekondi. Peredele on enamasti tähtis laste eesti keele oskuse säilitamine ja arendamine ning Eestiga sideme loomine ja hoidmine. Praegu on mitmes kohas üle maailma väikseid Eesti koole või eesti keele ringe, aga kindlasti elab rohkem peresid kohtades, kus niisugust võimalust pole. Neid aitaks virtuaalne õpe.

Välismaal elavate eestikeelsete laste e-kool Üleilmakool tegutseb haridus- ja teadusministeeriumi toel seitsmendat aastat. Sel õppeaastal õpib 23 e-kursusel 220 õpilast 33 riigist. Lisaks eesti keelele on põhikooli õpilastel esimesest üheksanda klassini võimalik õppida Eesti ajaloo ja maatundmise kursustel. Kursuste hulgas on ka matemaatika mõistete kursus ja matemaatika põhikooli kordamine, viimane just eriti neile, kellel on plaanis Eestisse tagasi tulla.

Üleilmakool on virtuaalne kool. Igal kursusel on oma õpetaja, kes parandab ja kommenteerib õpilase tegevust, motiveerib õpilast, on tema jaoks olemas, mis sellest, et ainult virtuaalselt. Hindeid ei panda. Üleilmakool ei kohusta ega hinda, vaid annab võimaluse ja innustab. Tore, kui õpilasel tekib omamoodi side virtuaalse õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust, ja kui on tarvis, saab õpetajalt abi küsida.

Virtuaalse õppe vajalikkust kinnitab suurenev õpilaste arv ja see, et arvestatav hulk õpib kursustel mitu aastat. Üleilmakool on kursuste avamisel liikunud üheksandast klassist allapoole, nii et alles sel õppeaastal avati esimese ja teise klassi kursused. Oli palju kahtlusi, kas nii väikestele virtuaalõpe sobib, aga juba praegu võib öelda, et enamikule sobib.