Äsja valminud viadukt ohustab sõidukijuhte jääpurikatega

Üle Peterburi tee kulgeva viadukti küljes varitsevad autojuhte kohati üsna suured jääpurikad. Foto: Mihkel Maripuu

Mööda Peterburi teed sõitjaid varitsevad Tallinna lähedal asuvalt viaduktilt alla rippuvad jääpurikad, nende tekkimises keegi endal süüd ei näe.

Kui suurem osa autojuhte äsja valminud Maardu tee viadukti küljes rippuvaid jääpurikaid ilmselt ei märkagi, siis mõne inimese teeb pea kohal rippuv oht murelikuks. «Sõidan küllaltki harva Tallinnast Narva suunal, aga jõudes eile Maardu järve juures oleva uue silla alla, hämmastasid mind ja pereliikmeid ilmselt vee äravoolutorudest alla tolknevad täiesti arvestava suuruse ja pikkusega jääpurikad,» rääkis kaks korda ohtlikust kohast läbi sõitnud Ingmar.

Ta meenutas eelmist talve, kui inimesed kukkuvate purikate tõttu tõsiselt viga said. «Maanteel on muidugi oht veidi väiksem, sest enamuse purustusjõust peaks vastu võtma auto, aga need tundusid ikka sellised purakad olevat, mis halva õnne korral võivad ka katusest läbi murda,» arvas ta.

Maanteeameti avalike suhete nõuniku Allan Kasesalu sõnul olevat purikatega probleeme lausa kolme sillarajatise juures. «See on ehitaja vastutus. Maanteeamet ei ole seda objekti veel vastu võtnud ja seetõttu me ei saagi selle eest vastutada. Praegu vastutab selle eest Merko, nii nagu ka liikluskorralduse, teehoolduse ja kõige muu eest,» kinnitas Kasesalu.

Peterburi maantee Loo-Maardu lõigu ehituse peatöövõtja Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme
Andres Agukase sõnul ei olnud viadukti tehnilises projektis tilktorudele renne ette nähtud. «Merko Ehitus juhtis tellija koosolekutel sellele puudusele tähelepanu juba 2010 a juunis-juulis, kuid kuna tellija väitis, et tal rennide jaoks raha ei ole, siis otsustas tellija koosolekul rennid ära jätta,» meenutas Agukas.

Ta näitas Postimehele kirja, mis tuli vastuseks Merko Ehituse hoiatusele sadevee rennide puudumise kohta. Vastuseks teatati järgmist: esiteks ei näe projekteerimise normid otseselt ette tilktorudest tuleva vee kogumist ja suunamist sadeveerennidesse. Teiseks ei ole tellija projekteerimise lähteülesandega ette näinud rajatise tilktorudest tuleva vee kogumist ja suunamist sadeveerennidega sadevee äravoolu torudesse.

«Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et tilktorudest tuleva vee kogus on suhteliselt väike, ei pea insener majanduslikult otstarbekaks tilktorudest tuleva vee kogumiseks sadevee rennide projekteerimist ja paigaldamist viaduktile,» vastas ehitusjärelevalvet teinud Ramboll Eesti esindaja Merko Ehituse kirjale.

Kasesalu sõnul ongi järelevalve esmane ülesanne jälgida seda, et kõik tehtaks normidele vastavalt. Eile esitas maanteeamet Ramboll Eestile järelepärimise selle kohta, kuidas ja mis kaalutlustel on jäänud sadeveerennid ehitamata. Selgus peaks saabuma lähipäevil.

«Täna on tõepoolest teelõik veel meie hooldada ja vastutus purikate likvideerimise eest lasub meil kuni teelõigu üle andmiseni. Korraldused on selleks antud ja töö teostatakse koheselt,» lubas Agukas. Kasesalu omakorda kinnitas, et maanteeamet selliste puudustega viadukti ehitajalt vastu võtta ei saa.