Mitmeid Euroopa riike ühendav Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustik, ingliskeelse nimetusega European Network Remembrance and Solidarity (ENRS) korraldab oma põhisündmuse, esindusliku konverentsi sel kevadel Tallinnas.
Rahvusvaheline ajaloovõrgustik jõuab kevadel Eestisse
Eesti riik pole võrgustikuga liitumise osas veel seisukohta võtnud, küll aga on sellega tihedat koostööd teinud Eesti Mälu Instituut, kelle sidemed ENRSiga ulatuvad aastate taha.
«ENRS-i põhisündmus, mis sel aastal toimub Tallinnas, on igal aastal toimunud erinevates kohtades ja alates esimesest aastast on seal osalenud ka Eesti Mälu Instituudi esindaja. Nii et Eesti on seetõttu olnud kogu aeg pildil. Tegemist on suure üritusega, seal on keskmiselt 150-200 osalejat umbes 30 riigist. Samuti on ENRSi liikmed ja nendega seotud inimesed osalenud ka Eestis sarnastel üritustel,» rääkis Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Pidevas suhtluses sündis mõte, et võiks suure võrgustiku kohtumise tuua Tallinna. «Koostöö Eestiga on neile kuidagi eriti südamelähedane, sest esiteks on Balti riikide perspektiiv neil kogu tegutsemisaja jooksul just nagu puudu olnud. Teine asi, mida nad on rõhutanud, on see, et ENRS-i näol on tegemist riikidevahelise võrgustikuga, ja ilma Eestita pole see võrgustik justkui täielik. Nii et nad vaatavad Eesti kui potentsiaalse liikme poole,» selgitas Vokk.
Mullu oktoobris kohtusid ENRSi esindajad justiitsminister Raivo Aegiga, et arutada liitumise võimalusi. Nad tutvustasid oma organisatsiooni ja sellega liitumise tingimusi ning detaile. See, kas Eesti liitub ENRS-iga, on Voki sõnul juba poliitikute otsustada. «Igatahes tundus, et Eesti riik on selle mõtte suhtes ikka väga toetav ja seda peetakse riiklikul tasandil oluliseks teemaks, millega tuleb tegeleda ka poliitikute tasandil,» arvas Vokk.
Justiitsministeeriumist anti Postimehe küsimusele Eesti võimaliku liitumise kohta ENRSiga diplomaatiliselt mittemidagiütlev vastus. «Justiitsminister kohtus Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse võrgustiku esindajatega 22. oktoobril. Kohtumisel tutvuti omavahel ning arutati Eesti võimalikku liikmestaatust võrgustikus ja otsustati seda siseriiklikult edasi arutada. Samuti räägiti 2020. aastal Tallinnas toimuvast Euroopa Mälu Sümpoosionist, kus kohtuvad erinevate Euroopa institutsioonide esindajad,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Kevadel Tallinnas Kultuurikatlas toimuv konverents on ENRSi jaoks mingis mõttes maamärk. «Neil endal täitub ümmargune number esimesest sümpoosionist. Organisatsioon asutati 2005, kui Saksa, Ungari, Poola ja Slovakkia kultuuriministrid tulid kokku ja allkirjastasid võrgustiku loomise otsuse. Sellest hakkas kogu asi arenema. Eesti jaoks on see muidugi väga tervitatav, et nad nii suure sündmuse siia toovad. Ma olen seal aastast aastasse käinud ja seal on väga palju selles valdkonnas tegutsejaid kohal. Ettekanded, mida seal peetakse, on kõrgeimal tasemel. Kui Eestil on siin võimalus tutvustada oma ajalugu ja kahe totalitaarse režiimi kogemust ja teha seda ühtlasi nii akadeemiliselt kui poliitiliselt kõrgel tasemel, siis see on meie jaoks väga positiivne,» kinnitas Vokk.
«Teisest küljest saab Eesti teadvustada mitte ainult enda, aga kõikide nende riikide ja rahvaste hoiakuid ja õppetunde, mis tulenevad kommunistliku terrori kogemusest. Niimoodi on meil endal kindlam, et meie sõbrad ja naabrid saavad aru, mis on Eesti minevik ja miks me oleme ajaloos teatud valikuid teinud. Ja mitte ainult Eesti, vaid ka teised riigid. Selle võrgustiku puhul ongi positiivne see, et nad on suutnud koondada selliseks riikidevaheliseks organisatsiooniks nii Lääne- kui Ida-Euroopa riike. Et me saaksime üksteisest aru, et miks mingid valikud on tehtud ja miks mingid hoiakud on kujundatud,» lisas ta.
ENRSi konverents toimub Kultuurikatlas 4.-6. maini.