Pinev rujapuhang väikeses Elvas

Joel Jans pälvis ulmeromaaniga «Tondilatern» Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel II koha ning 2020. aasta Stalkeri auhinna parima eesti autori romaani eest. Foto: Sander Ilvest

Joel Jansi ulmeromaan „Tondilatern“ juhatab kumaga teed noorte eneseotsinguteni ühtaegu koduses ja veidras maailmas. Tegemist on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel II koha saavutanud teosega ja kirjastuse Lummur kolmanda raamatuga sarjast „Teaduse kaardivägi“.

2020. aasta alguses tuleb tõdeda, et eesti ulmekirjandusele on see taas olnud positiivne. Tavapärase koguse kirjutatud või tõlgitud materjali ilmumise kõrval toimus ulmekirjanduses mullu kaks suuremat sündmust: Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutukirjutamise ning Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus.

Kui esimese puhul oleme harjunud saama turvalise koguse ulmehõrgutisi, siis tunnustatud romaanivõistlusel ei ole žanrikirjandus üldjuhul pildile pääsenud või on paremal juhul ära märgitud. Teatud mõttes parsekitepikkune nihe leidis aset kahe aasta eest, kui Triinu Merese teos „Lihtsad valikud“ saavutas romaanivõistlusel teise koha. Merese romaani on hästi vastu võtnud nii tavalugejad (Karoliina Kagovere, „Toss ja löga! Maailmaklassi ulmekas!“, Postimees, 27.12.2017) kui ka ulmefännid. Joel Jansi esimene sooloromaan „Tondilatern“ (käsikirjas „Tribestria“) kordas Merese 2017. aasta saavutust.

Kirjanik ja kirjastaja Joel Jans (snd 1982) ei ole ulmeringkonnas sugugi tundmatu autor. Tema sulest on ilmunud kahasse Maniakkide Tänavaga kolm romaani, üle neljakümne lühijutu ja üks lühiromaan. Ta on koostanud mitu jutukogumikku ja on üks võrguväljaande Reaktor asutajaid ning pikaajaline peatoimetaja. Tema kaastööna valminud loomingut on tunnustatud mitme Stalkeriga. Oli vaid aja küsimus, millal Jans oma loomingulises elus uue lehekülje pöörab ja iseseisvana rambivalgusesse astub.

Kui kirjeldada olukorda turul, siis kitsendades ulmekirjandust rangelt noorteromaanide (young adult) alamjaotusele, ilmus läinud aastal märkimisväärne hulk teoseid: Carolin Kuuskmäe „Ekraani taga“, Reeli Reinausi „Roosi märgi all“, Thor Petersoni „Me kasvasime Maal“, Berit Sootaki „Viimane hingelind“, Margus Müüri „Seitsmes kohtunik“, Paul Raua „Kellata torn“ jt. Seega peab „Tondilatern“ nimetatutega konkureerima noorte lugejate napiks kärbunud aja ja tähelepanu nimel. Suurele noorteromaanide nõudlusele on aidanud kaasa mitme tuntud lääne autori teoste ekraniseeringud.

Jansi romaan räägib Elva gümnaasiumi lõpuklassis käivast poisist Rajarist, kes loo alguses kohtub veidralt riietuva ja omapäraste hobidega Siiriga. Noormees päästab tüdruku koolikiusajate käest ja sellest hargneb peadpööritav seiklus ruraalses Elvas, Tartus ja isegi teises dimensioonis. Mängu tulevad Eesti ja Ameerika militaarjõud, mille tõttu muundub provintsilinn võitluses võõraga tõeliseks lahingutandriks. Elva raudteejaamast saab pööraste sündmuste käigus lausa planeedi tähtsaim punkt, mis võib kohalikele omajagu muhelust pakkuda. Peategelased peavad ülekaaluka vastasega võideldes erivõimed käiku laskma ja loobuma isegi kehadest. Nagu ühele ulmelisele noorteromaanile kohane, on kaalul rohkem kui elu – kogu planeedi saatus.