Nädala plaat: Poisid jäävad poisteks ka seitsmendas elukümnes

Pet Shop Boys Foto: Bill Fisk

Võimalik, et täiuslik popp ei olegi võimalik, aga härraspoisid Neil Tennant (65) ja Chris Lowe (60) ehk Pet Shop Boys on igal juhul sellele kaunikesti lähedal. Vahel tundub, et 1980ndate hakul Hi-NRG-laine embuses alustanud ning tänaseks üle saja miljoni albumi müünud duo pisut nagu isegi lollitab kergeusklikke masse pealtnäha lihtsakoeliste meloodiliste süntesaatorihelidega, mis oleks nagu mõeldud peamiselt rõõmsameelsetele teismelistele või eufoorilistesse geiklubidesse.

Eks nad ole ka muidugi, kuid välisele glamuurile vaatamata alati mõnusalt melanhoolne Pet Shop Boys on olnud alati sügavam ja ambitsioonikam, kui paistab.

Karjääri 14. stuudioalbum on plaat, mis lõpetab triloogia, kuhu kuuluvad albumid „Electric“ (2013) ja „Super“ (2016). Kõik kolm on valminud koos produtsent Stuart Price’iga (Madonna, The Killers, New Order, Kylie Minogue, Take That ja paljud teised). Album on suures osas salvestatud Berliinis, kuulsaimast kuulsamas Hansa stuudios, mille teenuseid ja võlusid on kasutanud David Bowie ja Boney M, Depeche Mode ja U2 ning kümned teised superstaarid. Igal aastaajal kütkestav, igal kümnendil peibutav Berliin on jätnud oma vahetu jälje ka albumi lüürikasse, mis, nagu alati, on väärt eraldi tähelepanu.