Murcia: islamit helgelt meenutav konservatiivide kants

Ei maksa üllatuda, kui ütled oma Barcelona või Madridi moodsast südalinlasest tuttavale, et kavatsed suunduda Murciasse, ning vastuseks kõlab siiras imestus: «Miks? Seal elavad ju ainult Voxi valijad.»

Kui väljend «Voxi valijad» kõlaks komöödiaseriaalis, seisaks eesti subtiitrites ilmselt «ekreiidid». Ja tõsi ta on: Murcia koos Ceuta enklaaviga Põhja-Aafrikas on need kaks Hispaania piirkonda, kus parempopulistlik Vox võttis viimastel parlamendivalimistel parima tulemuse.

Tõsi on ka see, et tegu on linnaga, mis nii meenutab uhkusega Al-Andalusi ehk islamikultuuri pärandit, kuigi on tänapäeval väga selgelt kristlik. Tihti leiab islami pärandi ja kristluse tänapäeva täpselt samast paigast.

Üks linna põhilisi turismiobjekte on näiteks Püha Clara muuseum. Võiks ju imestada, miks eraldab muuseumi osa samas hoones paiknevast tegevkloostrist üle sisehoovi laiuv bassein. Veesilma pole aga rajatud mitte selleks, et nunnad saaksid kümmelda, vaid sel põhjusel, et algselt oli tegu emiiride suveresidentsiga.

Koos võimuga võtsid islamiarhitektuuri reeglite järgi ehitatud palee üle kristlikud valitsejad. Pidasid seda sadakond aastat ja kinkisid ehitise 14. sajandi teises pooles klarisside ordule. Tänapäeval kloostri muuseumi osa külastavad inimesed saavad seal end harida nii Al-Andalusi kultuuri unikaalsuse kui kristliku kunsti teemadel.

Kummarduse islami pärandile teeb isegi Murcia kaitsepühakule Fuensanta neitsi Maarjale pühendatud klooster linna servas mägedes: mõnisada aastat pärast moslemite minemakihutamist ehitatud pühakoda on neomudéjar’i stiilis.

Matkates läbi sidrunipuid täis äärelinna – hooajal hoides pead, et seda mitte mõne küpse kuldkollase vilja vastu ära lüüa – ning järgneva poolpõllumajandusliku ala südalinnast mõne kilomeetri kaugusele jääva Fuensanta ehk siis püha allika järgi nime saanud kloostrikompleksi juurde, peab samas tõdema, et isegi kui seal seisaks kiriku asemel paneelmaja, piisaks üleva meeleolu tekkeks pelgalt ümbritsevast maastikust.