Antarktika ja Eesti

Palmeri jaam on üks kolmest ameeriklaste jaamast Antarktikas. Oma asukohast tingituna keskendutaksegi siin peamiselt okeanograafilistele uuringutele, mis on seotud nii merefüüsika kui ka mere geokeemia ja -bioloogiaga. Foto: Timo Palo

Eesti teeb end järjest rohkem nähtavaks, olgu siis ÜROs ja olulistel rahuvalvemissioonidel rahu eest võideldes või poolustel kliima säästmise eest seistes. Sama eesmärki täitis ka meie Antarktika200 ekspeditsioon.

Jõudsin 29. jaanuaril Antarktikast tagasi, avasin PuntaArenase hotellitoas arvuti ja leidsin kirja Ushuaia jahtklubi ülemalt Roxannalt: «Lugesin FBst teie ekspeditsiooni suurepärasest finaalist Antarktikas. Õnnitlused Eestile, et teil on proua president, kes tegi selle raske purjetamise meeskonnaliikmena kaasa. Just nii tehakse ajalugu!»

Austraallasest jahtkapten Hew, kes on ligi kümme aastat sõitnud professionaalse meremehena Antarktika ja Lõuna-Ameerika vahet, kirjutab: «Tiit, kui sa eelmisel aastal mulle kirjutasid, ei kujutanud ma ette, milline reis sellest tuleb! Vau, teie presidendi sõnum kliimamuutustega tegelemise vajalikkusest on jõudnud rahvusvahelisse meediasse!»

Ekspeditsiooni juhina tänan kõiki, kes on meile kaasa elanud, meid toetanud; tänan kõiki meeskonnaliikmeid ja sponsoreid.

Ehkki Antarktika võib mõnelegi seostuda vaid pingviinidega, on sel jäisel mandril palju olulist, miks seda tasub tunda ja uurida.

Ka eestlased on aastakümnete vältel andnud oma panuse Antarktikas tehtavatesse teadusuuringutesse. Nimetame kas või Enn Kreemi ja Andres Tarandit, kes olid tegevad Nõukogude jaamades, või väliseestlast Hain Oonat, kes töötas USA Antarktika programmi heaks. Aastakümneid on meie viljakaim Antarktika teadlane ja jäise mandri tutvustaja olnud Enn Kaup. Tema jälgedes astuvad nüüd Soome baasi juhtiv Priit Tisler ja Tšiili teadusjaamades töötanud Jonne Kotta.

Talvel on Antarktikas umbes 40 uurimisjaama ja umbes 1100 inimest. Suvekuudel (detsember-jaanuar-veebruar) inimeste arv mitmekordistub. Siis on avatud u 70 jaama, kus töötab ligikaudu 5000 inimest.

Antarktika eri osadele on esitanud nõudmisi seitse riiki, mõned nõudmisalused territooriumid kattuvad. Nende nõudmiste aluseks on ka esmasilmamine, kaardistamine või geograafiline lähedus.