Küsimusele, millises suunas on EL arenemas, vastas 56 protsenti, et pigem positiivses suunas ja 7,3 protsenti, et kindlasti positiivses suunas. Negatiivses valguses nägi EL-i arengut ligi 27 protsenti vastanutest. EL-i püsima jäämist kaugemas tulvikus usub üle 63 protsendi vastanutest, samas kui euroliidu hääbumist usub ligi 29 protsenti.
Kui vastajatelt küsiti, kuivõrd nad nõustuvad või ei nõustu väitega, et EL peaks jätkama muutumist föderatsiooniks ehk liitriigiks, siis 59 protsenti sellega päri polnud, kuid veidi üle 24 protsendi seda toetas. Küsimusele, kas euroliidu liikmesmaade välis-, kaitse- ja rahaduspoliitika peaks olema allutatud EL-i ühtsele juhtimisele, vastas eitavalt ligi 61 protsenti, seds aga toetas üle 28 protsendi.
Pagulastest rääkides märkisid ligi 65 protsenti, et nende riiki vastuvõtmisel ei tohiks olla EL-i poolt kehtestatud kvoote, vastupidisel arvamusel oli aga 28,5 protsenti.
Küsimusele, kas Eesti seisab EL-is piisavalt oma huvide eest, vastas 55 protsenti jaatavalt ja ligi 40 protsenti eitavalt.
Jaak Madison leiab, et kui praegu on näiteks maksuküsimused ja rahanduspoliitika suuresti veel liikmesriikide pädevuses, siis 61 protsenti inimestest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika suuremat delegeerimist Euroopa Liidu käsutusse.
«Uuringust nähtub selgelt, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, kuna sellele vastas eitavalt 59 protsenti inimestest ja föderaliseerumist liitriigiks toetas vaid 24 protsenti. Mis puudutab föderaliseerumist ja suuremat rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie alluvusest, siis siin jookseb väga selge lõhe ka eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kui eestlastest ei toeta föderaliseerumist 63 protsenti, siis mitte-eestlastest 49 protsenti. Samal ajal toetab aga föderaliseerumist ehk iseseisvuse kaotamist Euroopa Liidule 33 protsenti mitte-eestlastest ja 22 protsenti eestlastest,» kommenteeris Madison.