Aleksei Lotman: tuumaenergia kliimat ei päästa

Aleksei Lotman. Foto: Madis Sinivee

«Rahumeelse aatomi» propaganda on taas hoo sisse saanud. Kümmekond aastat tagasi käis see ka, kuid vaibus pärast Fukushima katastroofi.

Enne õnnetust oli suur osa Eesti poliitilistest jõududest tuuma­usku pööratud; rohelised olid erand ja neid pidasid «arvamusliidrid» veidrikeks. Kui pauk käis, olid korraga kõik seda meelt, et meie tuumaenergeetikat ei vaja. Tuumajaamasõbrad leidsid endale muu tegevuse, näiteks fosforiidikaevanduste propageerimise.

Ajapikku hakkas «tuumapromo» taas avalikku inforuumi imbuma. Sel nädalal toimus Fermi Energia suur konverents, mis on senise propaganda tipphetk. Kliimaekspert Piret Väinsalu vahendab põgusalt selle ürituse muljeid, kus tuumaenergiat üritati näidata kliima­päästjana, kuid jäeti selgusetuks küsimus, millist reaktorit rajada soovitakse.

Ei ole midagi uut siin päikese all: tuumaenergeetikat kui kliimasõbralikku lahendust on korduvalt varemgi üritatud esile tõsta. Greenpeace näitas juba umbes 30 aastat tagasi, et enamik selleks kasutatud argumentidest ei pea vett. Reaktoreid on vahepealsel ajal küll arendatud, kuid tehnoloogia põhilised probleemid on säilinud.

Nagu paljudel muudelgi juhtudel kujundatakse kampaania korras avalikku arvamust nii, et lastakse mõnd tõest fakti endale kasuliku nurga alt paista. On tõsi, et töötav tuumaelektrijaam ei heida arvestataval määral õhku süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Samas, uue jaama ehitamine on väga energia- ja materjalimahukas ning loomulikult kaasneb sellega ka kasvuhoonegaaside emissioon. Sama kehtib uraani kaevandamise kohta. Ent fossiilkütustega võrreldes on kogu tsükkel kliima mõttes vähem saastav.