Andrus Karnau: Hunt sõi Karu ära

Andrus Karnau. Foto: Sander Ilvest

Keskkonnaministeeriumi tellitud metsanduse arengukava analüüs oli kaks kuud salastatud. Miks? Kõige loogilisema seletusena tundub, et raiemahu hinnang oli liiga konservatiivne, kirjutab kolumnist Adrus Karnau.

Riigikogu peaks veel sel kevadel vastu võtma uue metsanduse arengukava aastaiks 2021–2030, kuid see võib osutuda keeruliseks, sest keskkonnaministeeriumi ettevalmistustöö ei näi usaldusväärsena. Kui miski ei paista usutavana, siis see ka ei ole seda. Piltlikult öeldes valmistub Hunt Karu ära sööma. Hunt on metsanduse arengukava üks neljast stsenaariumist, mis lubab meeletult suurt raiemahtu, Karu aga tahaks harvesterid metsaserva jätta.

Keskkonnaministeerium tellis oma ala ekspertidelt Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest metsanduse arengukava stsenaariumite analüüsi. See valmis novembris, kuid arengukava juhtkogu liikmed seda lugeda ei saanud, sest ministeerium otsustas, et analüüsi järeldused neile ei sobi. «Keskkonnaministeerium ei võtnud seda tööd vastu, sest see ei vastanud eesmärkidele, mis olid ette antud. Seda ei esitletud ka metsanduse arengukava juhtkogule,» teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Marju Kaasik eelmise nädala neljapäeval.

Ministeeriumi tellitud analüüs oli kaks kuud salastatud. Tõsi, praegu on see ministeeriumi kodulehelt leitav. Analüüs võrdleb metsanduse arengukava nelja stsenaariumit kliimapoliitika ja elurikkuse seisukohalt. Analüüs viitab tervele reale vasturääkivustele stsenaariumites. «Töörühma liikmetele ei tundu mõned metsanduse arengukava stsenaariumite aspektid usutavad ega realistlikud,» seisab analüüsis, mille koostamist juhtis Kaja Peterson.

Põhijäreldusena ütleb analüüs, et Eestis ei tohiks eeloleval kümnel aastal raiuda metsa rohkem kui kaheksa miljonit tihumeetrit aastas. Seda on märksa vähem, kui viimastel aastatel on raiutud.