Eesti tõmbenumbrid, mida me ise alati hinnata ei oska

Mida on Eestis nii erilist, mis ärataks maailmas huvi? Vanalinna katused, rändrahnud, ilusad naised... Tänased magnetid peituvad hoopis mujal. Foto: Kristina Herodes

«Oeh, mis meil siin ikka... kaksteist kuud kehva suusailma,» on eestlane mihkel vinguma. Kuid pea! Eestis leidub hulgaliselt põnevaid turismimagneteid, mida me ise alati hinnata ei oska. Ja ei – meie tõmbenumbrid pole pelgalt vanalinn ja rändrahnud.

See on tavaline häda, et kui õnn pikutab keset koduõue, ei tunne me teda ära. Kaugemalt saabuja aga vaimustub: «Ohoo! Mis teil siin kõik alles on, õnneseened!» Arter käis asja uurimas Helsingis Põhjamaade suurimal reisimessil Matka 2020. Eestlastel endilgi on kasulik kodused aarded üle vaadata.

Soome kirjanik ja koomik Antto Terras on üks värvikamaid asjatundjaid teisel pool lahte, kes Eestit hästi tunneb ja teistelegi tutvustab. «Ma olen Koplis sündinud, aga üle 30 aasta Soomes elanud ja täitsa põdraks kätte läinud,» teatab ta reipa naeratusega. «Maksan kallimaid makse, mul on palju koledam naine, aga ma olen aus ühe riigi ees. Mitte nii nagu mõned, kes töötavad siin, elavad seal ja katsuvad igast riigist pumbata, mis kasulikum on.»

Antto kommentaarid on julged ja humoorikad, aga tema sõna kaal suur. «Pahatihti tehakse see viga, et varjatakse probleeme ja alahinnatakse turistide tarkust. Mis sa mõtled, et inimesed on lollid või? Mina räägin nii, nagu asjad on, ja inimesed hindavad seda. Vot see on üks aus mees, teda tasub kuulata!»

«Kliimamuutused töötavad lühikeses perspektiivis meie kasuks – suve kuumalained kutsuvad inimesi reisima põhja poole,» ütleb EASi turismiarenduse direktor Margus Sameli. «Eesti oluline magnet on loodusturism – rikkumata loodust on Euroopast raske leida. Väga oluline on silmas pidada, kuidas me oma loodusega ümber käime! Näiteks üle 60 protsendi Saksamaalt tulnud külalistest otsib metsavaikust.»

Legend Eesti rikkumata loodusest kipub aga üha kiiremini mõranema – kui külaline sõidab suuremast linnast ükskõik mis suunas välja, jäävad talle teele nukrad lageraiealad, nagu oleks ahne hiiglane metsast suuri tükke kugistanud. Sotsiaalmeedias levib heade uudiste kõrval paraku ka sõnum šokiturismiriigist, kes ise oma loodusvara hoolimatult laastab.

«Eestit peab tervikuna vaatama,» arvab Sameli. «Lisaks emotsionaalsetele argumentidele tuleks ka majandusliku kalkulatsiooni põhiselt mõtestada, kui palju ilus loodus siia turismi kaudu raha toob.