Potisepp: parandasime hulga rahvaloenduse tehnilisi apse

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp Foto: Toomas Huik

Statistikaameti juht Priit Potisepp ütles Postimehele antud intervjuus, et rahvaloenduse e-loenduse ankeedis on hulk tehnilisi apsakaid juba parandatud ja täiendused viiakse homme süsteemi sisse. Õnneks pole kogu süsteemi halvavaid probleeme esile kerkinud.

Kas ise olete rahvaloendusel juba osalenud?
Jah, eile õhtul. Minu juuresolekul tehti kahe leibkonna rahvaloendus ära – üks oli minu perekond, teine minu tütar, kes õpib Tartus ja arvestatakse loendusel üliõpilasena eraldi leibkonnaks õppimiskoha järgi. Läks väga hästi. Hakkasin tegema seadmega, millega ma seda kunagi varem proovinud polnud, Apple’i tahvelarvutiga, oli väga mugav. Ei võtnud palju aega ka, tegin rahulikult.

Viimastel andmetel (kella 14 seisuga) on rahvaloendusel end loendanud 70 473 inimest. Kuidas see Teie ootustele vastas?
See oli positiivne üllatus, natuke üle ootuste isegi. See oli kõige parem uudis, et ei juhtunud suuri apsakaid kahel esimesel päeval, et ei tekkinud suuri, kogu süsteemi halvavaid probleeme.

Väiksemaid viperusi muidugi esines. Näiteks laupäeva hommikul oli ootamatult tugeva koormuse all klienditugi, nii et inimesed pidid kõnejärjekorras ootama. Aga see, et inimesed küsivad, on hea märk, see näitab, et inimesed suhtuvad vastamise korrektsusesse väga hoolikalt. Kõnekeskuses on kogu aeg kümmekond vastajat korraga ja seal käib pidevalt äge andmine.

See, mida me siin uudiste kommentaariumides loeme, kus inimesed end välja elavad, on ilmselt väga väike grupp inimesi. Pean silmas neid arvamusi, miks nii pikk ankeet, need pole rahvaloenduse küsimused, äkki see on üldse mingi luureettevõtmine jne. See on üks kontingent inimesi, kellel ma soovitaks vaadata multifilmi «Kitsetall, kes luges kümneni».

Üldiselt olen saanud palju positiivset tagasisidet, on väljendatud rahulolu, et programm töötab normaalselt, midagi hullupööra keerulist ei ole, see ei võta nii palju aega, nagu karta võis… See julgustab lootusi, et teeme internetis vastajatega Eestis tugeva tulemuse.

Millist tulemust ootate?
Ma näen potentsiaali, et veebi teel võib rahvaloenduse ankeedi täita vähemalt pool miljonit inimest ehk 38 protsenti praegusest statistiliselt eeldatavast rahvaarvust. Oh, see oleks Baltikumi parim tulemus, aga mitte Euroopa, ammugi maailma parim tulemus. Kui võrdleme end Kanadaga, kus laekus 54 protsenti ankeetidest veebi kaudu, siis oleks meil 720 000 internetis vastajat vaja. Kui sellise tempoga läheb, nagu esimesed kolm päeva, on see reaalne.

Aga jaanuari keskel läheb kindlasti tempo alla, jaanuari lõpus on ilmselt vastajate arv kõrgem, kui kunagi näinud oleme. Tekib tudengi sündroom – viimasel hetkel. Ohtlik on ka see, kui palju jäetakse ankeete pooleli ja loodetakse jaanuari viimasel päeval lõpetada, siis võib tekkida väga tõsine ülekoormus.

Kus piirkonnas on inimesed kõige aktiivsemalt osalenud?
Kõige enam vastajaid on Harjumaal ja Tallinnas, teised jaotuvad üsna ühtlaselt [3-5 protsenti registreeritud rahvaarvust - toim.]. Täna vaatasin, et Ida-Virumaa on teistest pisut madalama osalusega [2 protsenti elanikest - toim.]. Samas julgustan neid ka vastama, sest venekeelne ankeet on olemas, samuti venekeelsed abitekstid, ka kõnekeskuses ollakse valmis vene keeles abistama.

Mis on inimestele ankeedi täitmisel kõige enam probleeme valmistanud?
Tundub, et aadressotsing. See on nagu kurvilisse kohta jõudmine tee peal, seal tuleb hoog maha võtta ja tähelepanelikult vaadata. Minu konkreetne sõnum oleks, et aadressotsingu väljale sisestamisel peaks piirduma tänava nime ja maja numbriga, mitte panna sinna lühendeid «tn», «mnt» või «pst» tänava, maantee või puiestee märkimiseks. See segab praegu aadressotsinguid. Näiteks Sõpruse puiestee otsingul võiks panna Sõpruse, Tallinn.

Minul tekitas arusaamatust, millal süsteem valitud aadressi ära kinnitab.
Jah, ei märgata hästi seda punast värvi teksti, mis tekib aadressiotsingu alla, see tahab ühe korra veel klikkamist saada. Aga kui ühe korra pihta saab, siis edasised otsingud töötavad päris kenasti.

Tehnilised probleemid tekivad veel siis, kui üks leibkond hakkab korraga mitmes arvutis ankeeti täitma. Soovitame, et üks arvuti korraga täidaks.

Kohati on raskusi olnud leibkonnaliikmete omavaheliste seostega. On nii palju erinevaid keerulisi kombinatsioone, olen kuulnud, et nende variantide väljapakkumine pole kõige parema loogikaga tehtud. Need loogikavead parandatakse hiljemalt homme.

Täna hommikul märkasid ilmselt paljud, et esimest korda läks koormusseier punase peale. Seda ma kartsin, sest prooviloenduse ajal oli sama pilt – esimene tööpäev suurendas vastajate arvu. Paljud ilmselt töötavad arvutiga, töökohtadel on ehk ka võimsamad arvutid, parem võrguühendus, need mängivad rolli. See lõi koormuse meie süsteemi jaoks liiga kõrgeks ja tekkis probleem pangalinkide kaudu autoriseerimisel.

Probleem lahendati võrdlemisi ruttu nii, et koormusnäidik keerati 1800 sessiooni peale – see on päris värske otsus. Pühade ajal oli korraga kõige kõrgem sessioonide arv 2500, siis näitas näidik veel rohelist. Nüüd aga näitab 1800 peal juba punast. See aitas kohe, inimesed vähendasid süsteemi sisenemist ja me saime olukorra kontrolli alla. Nii et õige oli see, et me peame koormuse hajutama jaanuarikuu peale ja seda aitab teha tahhomeeter. See oli õige otsus, et me näidiku kohe välja panime.

Kas on juhtunud ka seda, et mõni tehniline viperus ei lase ankeeti lõpuni täita?
On olnud tõesti juhtumeid, kus sessioon katkes. Üks samm, mida ei soovitata teha, on kasutada brauseri «tagasi» nuppu. Tasub ikka väljumiseks kasutada üleval punast nurka.

Kui aga internetis vastamisel jääbki ankeet pooleli?
Siis tuleb hiljem rahvaloendaja koju kohale. Aga iga probleemi puhul soovitan teatada ka kõnekeskusse, siis lähevad kõik viperused süsteemsel viisil vaatluse alla. Nüüd on hulk vigu kaardistatud, parandatud, testitud, homme pannakse paranduspakett peale.