Made Laanpere: mure laostab tervise

Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere. Foto: Kristjan Teedema

Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline, vaid eeskätt vaimne vägivald. Eestis pole küll tervisekahjusid rahas mõõdetud, kuid need on hinnanguliselt võrreldavad diabeedi või kõrgvererõhuhtõve maksumusega riigile, kirjutab Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere.

Eestis on paarisuhtevägivald alles hiljuti kapist välja tulnud ja saanud tähelepanu sotsiaalsete ning juriidiliste probleemide põhjustajana. Palju vähem räägitakse aga vägivalla tagajärgedest tervisele, ehkki on teada, et suurimad kahjud ühiskonnale saavad alguse just sealt.

Kümme aastat tagasi olid paarisuhtevägivalla otsesed kulud Ameerika Ühendriikides kuni seitse miljardit dollarit ja kaudsed kulud töövõime kaotusest 1,7 miljardit dollarit aastas, meil Eestis pole tervisekahjusid rahas mõõdetud. Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline vägivald, vaid ka selle teised liigid, eeskätt vaimne vägivald. Kestva vägivalla mõju tervisele kumuleerub ning osa tagajärgi mõjutab inimest ka siis, kui vägivald ise on lõppenud.

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas vägivalla vastu võitlemise üheks prioriteediks juba 2002. aastal. Selleks ajaks oli kogutud piisavalt tõendeid, et paarisuhte vägivallast põhjustatud tervisehäirete kahjusid sai võrrelda diabeedi või kõrgvererõhutõve ravi ja tagajärgedega. Näiteks on rasedal oht langeda partneri vägivalla ohvriks suurem kui haigestuda rasedusdiabeeti või -toksikoosi ehk seisunditesse, mida rasedusaegsete visiitide käigus naistearstidena regulaarselt jälgime.

Mehed kogevad inimestevahelist vägivalda peamiselt väljaspool kodu. Paarisuhtevägivalla ohvrid on kuni 95 protsendil juhtudest naised, kellel seetõttu terviseprobleeme enam uuritud, kuid pole põhjust arvata, et need meesohvritel erineksid. Paarisuhtevägivald on maailmas 16–44-aastaste naiste seas üks peamisi surmapõhjuseid, siiski lõpeb enamik traumadest «õnneks» vaid vigastustega.

Statistikaameti turvalisuse uuringust selgus, et peaaegu pooled naistest kogesid viimase vägivallajuhtumi ajal raskeimat füüsilist vägivalda, nagu peksmine, kägistamine või rünne relvaga. Tagajärjena tekkinud murtud luudest, lihasrebenditest, haavadest või põrutustest võivad alguse saada püsiv (liikumis)puue, ajukahjustus või füüsilise võimekuse vähenemine. Traumasid märgata on lihtne, kuid paljud EMOsse sattunud vägivallaohvrid pöörduvad alles pärast viit-kuut rünnakut ja ka siis ei avalda nad, et seda tegi nende partner või laste isa. Samas põhjustavad traumad vaid väikse osa vägivallaohvrite tervisekahjudest.

Paarisuhtevägivald tekitab ohvrile pideva hirmutunde, millega käib kaasas krooniline stress koos stressihormoonide püsivalt kõrge tasemega. Seetõttu tuleb neil sagedamini ette mitmesuguseid tervisehäired, mille põhjust on keeruline ja aeganõudev kindlaks teha.