/nginx/o/2020/01/29/12903814t1h404b.jpg)
Sada aastat tagasi sõlmisid Eesti Vababariik ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu lepingu, millega Venemaa tunnistas Eestit riigina. Leping lõpetas ka Vabadussõja ning määratles Eesti piiri Venemaaga. Postimees avaldab kõigile lugemiseks Tartu rahu leppe teksti.
RAHULEPING EESTI JA VENEMAA VAHEL.
EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks:
EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS —
Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA,
Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i,
Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i,
Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja
Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i
ja
VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU —
Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogude Täidesaatva Kesk-Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja
Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY.
Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku:
ARTIKKEL I.
Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord.
ARTIKKEL II.
Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.
Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.
ARTIKKEL III.
1. Riigi piir Eesti ja Venemaa vahel läheb:
Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropscha küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külani, Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Petschurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu-koht, Kuritscheki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal), raudtee vahihoone Grjadischtsche küla juures, lääne poolt Schahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotschinast põhja pool), Sprechtitschi küla ja Kudepi karjamõis.
Märkus 1. Käesolevas artiklis kirjeldatud piirid on märgitud punase värviga selle artikli esimest lisa moodustaval kaardil (mõõt kolm versta tollis).
Lahkumineku korral teksti ja kaardi vahel on otsustav tähtsus tekstil.
Märkus 2. Riigipiiride ajamist mõlemate lepinguosaliste vahel ja piirimärkide ülesseadmist toimetab eriline piiri segakomisjon ühesuuruse liikmete arvuga kummaltki poolt. Tõeliku piiri ajamise juures otsustatakse nende asundatud paikade kuuluvus, mille üle see piir läheb, ühe või teise lepinguosalise territooriumi külge, ülemalmainitud komisjoni poolt etnograafiliste, majandusliste ning majapidamisesse puutuvate tundemärkide järele.
2. Eesti territoorium ida pool Naroova jõge, Naroova jõgi ja Naroova jõe saared, samuti kogu maariba lõuna pool Pihkva järve, ülemalnimetatud riigipiiri ning Borok-Smolni-Belkova-Sprechtitschi külade joone vahel, loetakse sõjalises suhtes neutraalseteks kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks.
Eesti riik kohustub mitte mingisuguseid sõjavägesid pidama neutraalsel maaribal peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud, kindlustusi ega vaatlemispunktisid seal mitte rajama, sõjalisi ladusid mitte asutama, olgu missuguse sõjalise ehk tehnilise varandusega tahes, peale lepingus lubatud väeosadele tarvisminevate, ja samuti baasisid ega ladusid mitte sisse seadma, olgu missuguste laevade ehk õhulaevastiku jaoks tahes.
3. Venemaa kohustub oma poolt kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks Pihkva sihil lääne pool joont — Velikaja jõesuu läänekallas, Sivtseva küla, Luhnova küla, Samulina küla, Schalki küla ja Sprechtitschi küla — sõjavägesid mitte pidama, peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud.
4. Lepinguosalised kohustuvad mitte pidama Peipsi ning Pihkva järvedel sõjariistadega varustatud laevu.
Lisa I.
/nginx/o/2020/01/31/12907550t1h36ee.jpg)
Lisa II.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1. Viima kahekümnekaheksandaks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist maakohas Soome lahe ja Schtschutschka jõesuu vahel oma sõjaväed riigipiirini oma territooriumile.
2. Viima oma territooriumile neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist oma sõjaväed ühes kogu materjaaljagude, varanduse ja ladudega neutraalribadest ja -zoonidest, kus neid artikkel III p. 2. ja 3. põhjal, peale piirivalve ja korrakaitse vägede, ei tule pidada.
3. Välja viima neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist Peipsi ja Pihkva järvedest artikkel III p. 4. täitmiseks sõjariistadega varustatud laevad ehk neilt maha võtma suurtükid, miiniaparaadid ja abinõud miinitõkete väljapanemiseks ning igasugused võitlustagavarad.
4. Neutraalribades ja -zoonides, kus sõjavägesid ei tule pidada, hoidma piirivalve teenistuses esimesel kuuel kuul, pärast rahulepingu ratifitseerimist mitte üle neljakümne inimese, pärast seda mitte üle kolmekümne inimese iga riigipiiri-versta kohta, kusjuures luba on riigipiirile üles seada okastraataedu. Sisemise korra alalhoidmiseks ei tohi pidada üle viiesaja inimese igas maaribas ehk zoonis.
5. Tollivalveks Peipsi ja Pihkva järvedel mitte pidama muid kui vahilaevu, mis on varustatud mitte suuremate kui neljakümneseitsme-millimeetrilise kaliibri suurtükkidega ning kuulipildujatega, mitte üle kahe suurtüki ja kahe kuulipilduja iga laeva kohta, kusjuures nende laevade arv ei tohi olla üle viie.
ARTIKKEL IV.
Eesti territooriumil elavatel mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.
Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast.
Märkus. Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisusliste asutuste hingekirjades.
ARTIKKEL V.
Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
ARTIKKEL VI.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad Soome lahe rahvusvahelise neutraliseerimise korral tähendatud neutralisatsiooniga neil tingimustel ühinema, mis kõigi asjast huvitatud riikide osavõttel välja töötatud ning vastavate rahvusvaheliste aktidega kindlaks määratud; samuti ka oma mereväe jõud, ehk osa neist, kui seda peaks tähendatud rahvusvahelises kokkuleppes määratama, selle rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele vastavasse seisukorda seadma.
ARTIKKEL VII.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1. Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega.
2. Neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsustele ei allunud, sõjariistad ära võtma; kõike maa- ning mereväe varandust, suurtükiväe- ning intendandi- (peale toitluse ja asjaliste), inseneri- ja õhusõidu-materjaalisid, see on, suurtükka, kuulipildujaid, püssa, raidsõjariistu, laske-tagavarasid, aeroplaanisid, soomusautosid, tankisid, soomusrongisid ja muud sõjalist varandust, mis tähendatud maaväe osade ning mereväe jõudude omad, kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks neutraliseerima ning immobiliseerima, välja arvatud see sõjaline varandus ning need tehnilised vahendid, mis lepinguosaliste või teiste riikide omad ning tähendatud väeosadele ja jõududele tarvitamiseks antud, kusjuures teiste riikide sõjaline varandus ning materjaalid kuue kuu jooksul selle rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates välja tulevad vedada. Sõjariistade äravõtmine ülemalnimetatud maa- ning mereväe jõududelt, kui ka mainitud sõjaväeladude ja Valitsustele mitte alluvate vägede kogu sõjavaranduse ning tehniliste vahendite immobiliseerimine ja neutraliseerimine peavad olema lõpetatud: esimesed kolmkümmend protsenti kõigist neist maa- ja mereväe jõududest ning varandusest, mis immobiliseerimisele ning neutraliseerimisele tulevad, seitsme päeva jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates, hiljemini aga igal järgneval nädalal kolmkümmendviis protsenti kõigest tähendatud määrast.
3. Valitsustele mitte alluvate sõjavägede soldatitele ja komando koosseisule, kellelt eelmise (2.) punkti põhjal sõjariistad ära tulevad võtta, ära keelama lepinguosaliste valitsusvägedesse astumast, üks kõik mis kujul, muu seas ka vabatahtlikkudena, välja arvatud:
a) Eesti rahvusest isikud, kes väljaspool Eesti piirisid elasid, kuid Eesti kodakondsust opteerivad;
b) mitte Eesti rahvusest isikud, kes kuni esimese maini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti territooriumil asusid, kuid Venemaa kodakondsust ei opteeri;
c) mitte Eesti rahvusest isikud, kes Venemaa kodakondsust ei opteeri ja kes kuni kahekümneteise novembrini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti Valitsuse vägedes teeninud.
Alampunktide a, b ja c all ülesloetud liikide hulka kuuluvatel isikutel on õigus Eesti Valitsuse vägedesse astuda.
4. a) Riikidele, kes teise poolega tegelikult sõjajalal seisavad, ja organisatsioonidele ning rühmadele, kes endile sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega eesmärgiks seavad, ära keelama oma sadamate kaudu ja territooriumi mööda kõige selle vedu, mida teisele lepinguosalisele kallaletungimiseks võidaks kasutada, nagu: niisuguste riikide, organisatsioonide ja rühmade sõjariistus jõud, sõjaline varandus, sõjatehnilised vahendid ning materjaalid, samuti suurtükiväe-, intendandi-, inseneri- ja õhusõidumaterjaalid.
b) Peale rahvusvahelises õiguses ettenähtud juhtumiste ära keelama igasuguste sõjalaevade, suurtüki- ning miinipaatide jne. läbilaskmise ja nende viibimise oma territoriaalvetes, kui nad niisuguste organisatsioonide või rühmade omad, kes oma ülesandeks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega, või riikide päralt, kes teise lepinguosalisega sõjajalal seisavad, ja kui nende eesmärgiks on teisele lepinguosalisele kallaletungimine, ning kui tähendatud otstarve teatavaks on saanud sellele lepinguosalisele, kellele need territoriaalveed ja sadamad kuuluvad.
5. Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine.
6. Lepinguosaliste Valitsused kohustuvad ühel ajal rahulepingu ratifikatsioonide vahetamisega vastamisi andmed ette panema Valitsustele mitte alluvate: vägede seisukorra, nende sõjaliste (nii liikuvate, kui liikumata) ladude ja sõjalise ning tehnilise varanduse kohta, mis sõjalise tegevuse seismapanemise lepingu tegemise silmapilgul, see tähendab, kolmekümne esimesel detsembril ükstuhat üheksasada üheksateist nende territooriumil leidusid.
7. Kõigi vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse segakomisjon, mille kokkuseade, õigused ja kohustused kindlaks määrab juhatuskiri, mis selle artikli lisas avaldatud.
Lisa.
JUHATUSKIRI
artikkel VII punkt 7. põhjal asutatavale segakomisjonile.
1. Artikkel VII ettenähtud vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse mõlemate lepinguosaliste esitajatest segakomisjon.
2. Komisjoni hulka kuulub kummaltki poolt neli isikut, nimelt: esimees, kaks sõja- ja üks mereametkonna esitaja.
3. Komisjoni peale pannakse kõigi artikkel VII p. 2. tähendatud tingimuste täitmise faktiline järelevalve selle juhatuskirja alamaljärgnevate punktide korras ning tähtaegadel, mis samas punktis näidatud.
Märkus. Teated artikkel VII punkt 3. järele antakse komisjonile, kui seda tärgata võivate lahkuminekute selgitamiseks vaja läheb, vastavate Valitsuste kaudu.
4. Komisjon saab vastavalt Valitsuselt ehk viimase poolt juhatatud kohalistelt orgaanidelt kõik tarvilikud teated sõjaliste tagatiste tingimuste täitmise asjus.
5. Tõepärase kontrolli teostamiseks sõjaliste tagatiste täitmise suhtes on komisjonil eelmises (4.) punktis tähendatud teadete põhjal õigus neid teateid koha peal faktiliselt järele katsuda ning, kui seda vaja peaks olema, kohale sõites kõike, mis artikkel VII p. 2. nimetatud, järele vaadata.
6. Komisjoni liikmete takistamata läbikäimiseks oma Valitsustega seatakse otsekohene telegraafiühendus (Houghes'i aparaat) komisjoni asukoha, Rakvere linna, ja Petrogradi või Moskva vahel sisse. Komisjoni viibimise ajal Venemaa piirides määratakse tema asukohaks Pihkva linn, kust otsekohene telegraafiühendus (Houghes'i aparaat) Tallinnaga sisse seatakse. Peale selle on neil esitajatel õigus takistamata telegrammisid saata ning kiirkäskjalgu läkitada. Kiirkäskjalgade kaudu läkitataval, kui ka saadaval kirjavahetusel on diplomaatliku kirjavahetuse õigus.
7. Oma töö tagajärgedest ja oma otsustest teeb komisjon üleüldised protokollid (Eesti ja Vene keeles), mis vastavatele Valitsustele ka ette pannakse.
8. Kui komisjon oma kohused, mis selle juhatuskirja p. 3. põhjal tema peale pandud, ära täitnud ning faktilise järelekatsumise sama juhatuskirja p. 5. näidatud korras lõpetanud, loetakse komisjon likvideerituks, kuid igatahes mitte hiljem ühekuulist tähtaega sellest päevast arvates, mil vastav Valitsus teatanud, et tema poolt komisjoni mõjuvõimu kuuluvate sõjaliste tagatiste tingimused on täidetud. Mõlemate Valitsuste kokkuleppel on tarbekorral luba komisjoni tegevuse aega pikendada.
ARTIKKEL VIII.
Mõlemad pooled vastastikku loobuvad oma sõjakulude, see on, sõjapidamiseks kulutatud riigi-väljaminekute tasumisest, kui ka sõjakahjude, see on, niisuguste kahjude tasumisest, mis neile või nende kodanikkudele tehtud sõjaliste korralduste läbi, kaasa arvatud igasugused vaenlase maal ettevõetud rekvisitsioonid.
ARTIKKEL IX.
Mõlemate poolte sõjavangid tulevad kõige lühemal tähtajal kodumaale tagasi toimetada. Sõjavangide vahetamise kord määratakse kindlaks selle artikli lisas.
Märkus 1. Sõjavangide all mõistetakse isikuid, kes on vangi võetud ja ei teeni selle riigi sõjaväes, kes nad vangi võtnud.
Märkus 2. Sõjavangid, kes on vangi võetud Valitsusele mitte alluvate sõjavägede poolt ja kes ei ole astunud tähendatud sõjavägede ridadesse, tulevad tagasi anda üleüldisel alusel.
Lisa.
1. Mõlemate poolte sõjavangid lastakse koju sedamööda, kui palju nad mitte ei soovi selle riigi nõusolekul, mille territooriumil nad asuvad, tema piiridesse jääda või mõnda teise riiki minna.
2. Sõjavangide vahetamise tähtajad määratakse kindlaks vastavate Valitsuste poolt pärast rahulepingu ratifitseerimist.
3. Sõjavangide vabastamisel antakse neile tagasi nende isiklik varandus, mis neilt ära võeti selle riigi võimude käsutusel, kes nad vangi võttis, kui ka alles väljamaksmata ehk arvesse võtmata osa nende palgast.
4. Kumbki lepinguosaline kohustub tasuma oma sõjavangi langenud kodanikkude ülevalpidamise kulud, mis vastane pool kannud, sel määral, kui palju need kulud ei ole kaetud sõjavangide tööga riigi- ehk era-ettevõtetes. Väljamaksmine sünnib selle riigi rahas, kes vangi on võtnud.
Märkus. Kulud, mis sõjavangi ülevalpidamise eest tasuda tulevad, seisavad koos tema peale ärakulutatud moonast, asjalisest ja rahalisest varustusest.
5. Sõjavangid saadetakse escheloonidena riigipiiridele selle riigi kulul, kes nad vangi võtnud; üleandmine sünnib kokkuseatud nimekirjade järele, milles peab ära tähendatud olema sõjavangi ees-, isa- ja perekonna-nimi, vangivõtmise aeg, samuti ka sõjaväe osa, kus sõjavang vangilangemise ajal teenis, ja kas sõjavang oli vangis viibimisel kaelakohtu-kuritööde eest süüdi mõistetud, nimelt missuguste eest ja millal.
6. Otsekohe peale rahulepingu ratifitseerimist asutatakse sõjavangide vahetamise komisjon, mis koos seisab neljast esitajast kummagi lepinguosalise poolt. Selle komisjoni kohuseks on käesoleva lisa tingimuste täitmise järele valvamine, kodumaale saatmise viisi ja korra äramääramine, samuti ka mõlemale poole koju tagasilastavate sõjavangide kulude kindlaksmääramine andmete põhjal, mis vastav pool üleandmisel ette toob.
ARTIKKEL X.
Ühel ajal sõjavangide ja interneeritud kodanliste isikute kojusaatmisega vabastavad lepinguosalised nad nuhtlustest, mis nende peale pandud kohtuotsuste järele kuritegude eest, mis tehtud vastase poole kasuks, ja samuti ka igasugustest distsiplinaarkaristustest.
Amnestia alla ei käi isikud, kes nimetatud kuritööd ja distsiplinaar-kuriteod toime pannud pärast rahulepingu allakirjutamist.
Sõjavangid ja interneeritud kodanlised isikud, kes kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud enne selle lepingu ratifitseerimist, ehk olgu ka pärast ratifitseerimist, kuid ühe aasta jooksul ratifitseerimise päevast arvates amnestia alla mitte käivates kuritegudes, saadetakse kodumaale tagasi pärast nuhtluse kandmist.
Need, kelle vastu on tõstetud kaelakohtuline süüdistus amnestia alla mitte käivates kuritegudes, antakse isamaa võimude kätte ühes kõigi nende vastu tõstetud süüdistuse asjas kogutud andmetega, kui aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates kohtuotsust ei ole tehtud.
ARTIKKEL XI.
Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s. o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast novembrist ükstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast.
Eestile lähevad kõik Vene Kroonu rahalised nõuded Eesti kodanikkude vastu, kui need nõuded peab täidetama Eesti territooriumil, sealjuures ainult sel määral, kui need nõuded ei ole kustutatud deebitoride vastunõuete läbi.
Dokumendid ja aktid, mis käesolevas punktis tähendatud õigusi tõendavad, annab Vene Valitsus Eesti Valitsusele, juhtumisel aga, kui seda kuue kuu jooksul, lepingu ratifitseerimise päevast arvates, ei täideta, tunnistatakse need kaotatuteks.
Eesti oma poolt ei hakka oma varema endisesse Vene keisririigisse kuuluvuse fakti põhjal mingisuguseid nõudeid järeldama Venemaa vastu.
ARTIKKEL XII.
Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata:
1. Venemaa annab Eestile viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates.
2. Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste teiste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida.
3. Eesti piirides liikuvate Vene valitsusliste, Valitsuse poolt garanteeritute kui ka nende era-väärtpaberite tasumise asjus, mis seltside ja asutuste poolt on välja antud, kelle ettevõtted Venemaa Valitsuse poolt natsionaliseeritud, niisama Eesti kodanikkude nõuete rahuldamise asjus Vene Kroonu vastu, kohustub Venemaa tunnistama Eesti ja Eesti kodanikkude omaks kõik need hõlpsused, õigused ja eesõigused, mis tema poolt otseteed või kaudselt on antud või edaspidi antakse kellelegi väljamaa riikidest või viimaste kodanikkudele, seltsidele ja asutustele.
Märkus. Eestis olevate pankade jaoskondade vastu, missugused pangad Täidesaatva Keskkomitee dekreedi põhjal pankade natsionaliseerimise kohta neljateistkümnendast detsembrist ükstuhat üheksasada seitseteist (Seadl. Kogu № 10) natsionaliseeritud, Eesti kodanikkude poolt avaldatud nõuete peale, mis tekkinud enne selle dekreedi väljaandmist, vaadatakse kui nõuete peale Vene Kroonu vastu, niipalju kui tähendatud nõuded ei kattu jaoskondadesse jäänud varandustest.
4. Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
5. Venemaa Valitsus toimetab Eestisse tagasi Eesti Valitsuse kaasabil kuuluvust mööda edasiandmiseks igasugused väärtused, välja arvatud kuld ning kalliskivid, väärtpaberid ning varalised dokumendid, nagu: obligatsioonid, vekslid ja nii edasi, mis Eesti piiridest valitsuse, seltskondlikkude ja era-krediit- ning teiste asutuste poolt evakueeritud või välja viidud, muu seas ka õpeasutuste poolt, kui Eesti võimud nende väärtpaberite ja muu asukoha kätte juhatavad. Kui neid juhatusi ei anta või kui antud juhatuse põhjal tähendatud väärtpaberid ja muud üles ei leita, siis avaldab Venemaa Valitsus valmisolekut selle artikli punkt 3. täitmisel väärtpaberite ja muu pidajateks tunnistama neid, kes ette panevad küllaldased tõendused, et nende päralt olevad paberid ja muud sõja ajal on evakueeritud. Seks otstarbeks asutatakse iseäraline segakomisjon.
6. Selle artikli punkt 3., 4. ja 5. tähendatud tingimuste täitmiseks kohustub Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele andma kõiki siiakuuluvaid kosteid ning teateid ja kõikepidi abiks olema tagasitoimetatava varanduse, asjade, arhiivide, dokumentide jne. ülesotsimisel. Ses asjas tekkivate küsimuste lähem korraldamine pannakse iseäralise segakomisjoni peale, milles on ühepalju liikmeid mõlematelt lepinguosalistelt.
ARTIKKEL XIII.
Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.
ARTIKKEL XIV.
Avalik- ja eraõigusliste küsimuste lahendamine, mis lepinguosaliste kodanikkude vahel tekkivad, samuti mõnede üksikküsimuste korraldamine mõlemate riikide või riikide ja teise poole kodanikkude vahel, sünnib iseäraliste Eesti-Vene segakomisjonide kaudu, mis pärast käesoleva rahulepingu ratifitseerimist viibimata asutatakse ja mille koosseis, õigused ning kohused mõlemate lepinguosaliste kokkuleppel iga asutatava komisjoni jaoks kindlaks määratakse.
Nende komisjonide võimkonda kuulub muu seas:
1. kaubalepingu tegemine, niisama teiste majanduslise iseloomuga küsimuste selgitamine;
2. küsimuste lahendamine, mis tekivad endistest üleüldistest keskasutustest kohtu- ning administratiiv-arhiivide ja -asjaajamiste, kohtu- ja administratiiv-deposiitide ning kodanlisesse seisusesse puutuvate aktide väljaeraldamisel;
3. küsimuste lahendamine, mis tekivad Venemaal Eesti kodanikkude varanduste, kui ka Eestis Venemaa kodanikkude varanduste väljaandmise suhtes, niisama küsimuste lahendamine, mis ühendatud oma kodanikkude huvide kaitsmisega teisel maal;
4. küsimuste lahendamine, mis tekivad uute piiride läbi lahutatud valla- ja, külakogukondade varanduste suhtes.
ARTIKKEL XV.
Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse.
ARTIKKEL XVI.
Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega.
Lisa I.
1. Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes.
2. Lepinguosalised on nõus algama võimalikult kiirelt peale selle rahulepingu ratifitseerimist läbirääkimisi kaubalepingu saavutamiseks, mille aluseks peavad olema järgmised põhimõtted:
a) Enamsoodustamise tingimus oma riigi territooriumil teise lepinguosalise kodanikkude, kaubanduse-tööstuse ja rahaasjanduse ettevõtete ja ühisuste, laevade ja nende koormate, maapinna toodete, põllumajanduse ning tööstuse saaduste kohta, samuti ka oma kaupade välja- ja sisseveo suhtes teise lepinguosalise territooriumile;
b) Kaupadele, mis üle ühe lepinguosalise territooriumi veetakse, ei tohi peale panna mingisuguseid sisseveo-tollisid ega transiitmaksusid;
d) Transiitkaupade veotariifid ei tohi kohalise veoulatusega sama laadi kaupade tariifidest kõrgemad olla.
Märkus. Kuni kaubalepingu tegemiseni korraldatakse sama põhimõtete järele kaubanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel.
3. Tallinnas või teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates määrab Eesti Venemaale raioonid ja kohad kaupade ümberlaadimise, hoidmise ja ümberpakkimise jaoks, mis Venemaalt tulevad või sinna saatmiseks määratud, vastavalt sadama ja tema kaudu mineva Vene kaubaliikumise suurusele kusjuures tähendatud raioonide ja kohtade eest võetavad maksud ei tohi kõrgemad olla oma kodanikkudelt transiitkaupade pealt võetavatest maksudest.
4. Lepinguosalised ei avalda nõudeid eesõiguste peale, mis üks pooltest annab kolmandale temaga tolli- või mõnes muus liidus olevale maale.
5. Ühe lepinguosalise kodanikkude surma järele teise poole territooriumile mahajääv liikuv varandus antakse täielikult üle selle riigi konsulaarsele või muule vastavale esitajale, mille kodanikuks pärandaja kuulus, talitamiseks tema isamaa-riigi seaduste järele.
Lisa II.
1. Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel.
2. Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe.
Lisa III.
1. Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
2. Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessioni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes.
3. Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimustel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse.
ARTIKKEL XVII.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikka abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpuliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks.
Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel eri-kokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks.
ARTIKKEL XVIII.
Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikkude- ja hariduseasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta.
ARTIKKEL XIX.
Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne.
ARTIKKEL XX.
Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas.
Rahuleping astub seaduslikku jõusse tema ratifitseerimise silmapilgust.
Igal pool, kus käesolevas lepingus algtähtajana nimetatakse rahulepingu ratifitseerimise silmapilku, mõistetakse selle all aega, mil mõlemad lepinguosalised toimepandud ratifikatsioonist vastastikku teatavad.
Selle tõendamiseks kirjutasid mõlema poole volinikud käesolevale rahulepingule oma käega alla ja kinnitasid tema oma pitseritega.
Algkiri tehtud ning alla kirjutatud kahes eksemplaaris Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
TÄIENDAVAD ARTIKLID RAHULEPINGU JUURE EESTI JA VENEMAA VAHEL.
Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu XI ja XIV artiklide põhjal otsustasid allakirjutanud volinikud tänasel päeval järgmisi täiendavaid artikleid rahulepingu juure lisada.
1.
Artikkel XI juure.
1. Venemaa Valitsus teatab, et Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Mereasjade rahvakomissariaadi andmete järele Eesti okkupeerimise silmapilguks Saksamaa poolt Eesti sadamatesse ja vetesse jäid alamalnimetatud kroonu laevad:
Jäälõhkujad: Volönets, Herkules, Mogutschi, Matros.
Transportlaev: Vindau.
Buksiirid: Molodets, Karlos, Vindau, Krepösch, Komendor, Galvaner, Surop, Viktooria, Union, Blits, Auroora, Voldemar Schterling, Komet, Ekspress, Anna, Boris, Neva.
Vahilaev: Vladimir.
Missugused laevad on teiste hulgas rahulepingu XI artikli põhjal Eesti omandus.
2. Venemaa Valitsus annab Eesti Valitsusele muu hulgas nende aktsiaseltside aktsiad, kellel olid Eesti piirides ettevõtted, sel määral kui tähendatud aktsiad läksid Kesk-Täidesaatva Komitee pankade natsionaliseerimise dekreedi põhjal 14. detsembrist 1917. /Seadluste Kogu/№ 10/, ühes pankade aktivade ja passivadega Venemaa Valitsuse käsutada.
Silmas pidades seda, et tähendatud aktsiate asukohtade avalikuks tegemine revolutsiooni aja tingimuste tõttu, suurte, mõnel juhtumisel ülepeasemata takistustega köidetud on, annab Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele tunnistuse selle kohta, et nimetatud aktsiad on hoiul Venemaa Rahvapangas Eesti Valitsuse arvel. Ühtlasi avaldab Venemaa Valitsus nõusolekut selle kohta, et ülemaltähendatud aktsiaseltside juhatuste asukohad tunnistatakse üleviiduks Tallinnasse ja et Eesti Valitsusvõimudel on õigus tähendatud seltside põhikirju oma poolt määratavas korras muuta. Siin juures tunnistatakse, et nimetatud aktsiad annavad Eestile õigused ainult aktsiaseltside niisuguste ettevõtete peale, mis Eesti territooriumil asuvad, kuid milgil juhtumisel ei või Eesti õigused sama aktsiaseltside väljaspool Eesti territooriumi olevate ettevõtete peale ulatada.
Eesti Vabariigi Kaubandus-Tööstusministeeriumi andmete põhjal kuuluvad niisuguste aktsiaseltside hulka: Vene-Balti laevaehituse ja mehaanika tehas, Põhja-Lääne laevaehituse tehas "Becker" , Peetri laevatehas - Noblessner, "Dvigatel", "Volta", Kirjutuspaberi vabrik Johanson, Põhja paberi ja tselluloose vabrik, Tsemendi vabrik Asserin, Sindi manufaktuur, Narva lina-manufaktuur, Balti puuvilla manufaktuur, Keemia vabrik Richard Mayer, Esimene juurdeveo raudteede selts.
11.
Artikkel XIV juure.
Mitmesugustes artiklites ettenähtud segakomisjonid peavad asuma nende peale pandud ülesannete täitmisele võimalikult pea peale rahulepingu ratifitseerimise, kui üksikute komisjonide kohta rahulepingus teisiti ei ole määratud. Selle pärast tulevad komisjonide liikmed määrata vastavate Valitsuste poolt ühel ajal rahulepingu ratifitseerimisega.
III.
Ülemalseisvad täiendavad artiklid loetakse ratifitseerituks rahulepingu ratifitseerimisega, mille juure nad lisatud.
Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
Teksti allikas: Wikipedia