AKI vastulause: andmekaitse ei takista probleemide lahendamist

Andmekaitse. Illustreeriv foto. Foto: Pilt videost

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul ei keela andmekaitse probleemide lahendamist nagu jääb kõlama Postimehe artiklis «Vestlusring: koolijuhid ei karda kriisi, vaid paigalseisu ja ükskõiksust».

Andmekaitse Inspektsioon ei ole nõus, et andmekaitse võiks takistada probleemide lahendamist.

Kooli töötajad peavadki lähtuvalt ametikohast õpilaste andmeid töötlema, sh probleemidega tegelema. Mingit alust ei ole väita, et andmekaitse ei luba infot vahetada nendega, kes lapsega seotud probleemi on pädevad lahendama (lapsevanem, hoolekogu, kooli psühholoog, lastekaitseametnik). Probleemse lapse avalik pätiks sildistamine ilma probleemi põhjustega tegelemata ja õigeid inimesi asjasse kaasamata ei ole aga tõepoolest kuidagi eesmärgipärane. Kui sellist asja räägitakse, ükskõik kas siis lapsevanemate või õpetajate omavahelises eravestluses, on see küsimus pigem eetika valdkonnast.

Soovitame alati järgida õpilaste andmete kajastamisel põhimõtet „nii vähe kui õppe - ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks vajalik“, aga seda teha nii, et midagi olulist ei jääks jällegi tegemata.

Kui aga rääkida konkreetselt ligipääsust kooli andmebaasidele või infosüsteemidele, siis seda peab kool ise määrama näiteks sisekorraeeskirjades. Õpetajad peaks kollektiivis andmete edastamisel lähtuma samamoodi sellest, et info liigub ainult neile, kellele on see ametiülesannetest lähtuvalt vajalik. Seega, kui mõni laps on koduõppel või vahetab klassi, peaks see olema teada ainult neile, kellel seda tarvis. Oluline on meeles pidada, et eesmärki ja selle vajalikkust põhjendab alati info edastaja, kes saab teha ka otsuse andmete avaldamise mahu kohta.

Iga laste ja nooretega töötav inimene peaks mõistma, et kui asi puudutab lapsi, peab alati nende andmete avaldamisel olema kaalutlevam ja ettevaatlikum. Alaealistel ei ole õigust enda andmete avaldamisel kaasa rääkida, kui nende eest otsustavad kuni täisealiseks saamiseni seaduslikud.