/nginx/o/2020/01/29/12901666t1hda23.jpg)
Käesoleva aasta toetuste taotlusvoorud algavad metsameetmega, mille fookuses on hooldusraiete tegemine, ulukikahjustuste ennetamine ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine. Metsaomanikul tasub aegsasti taotlusvooruks valmistuma hakata.
Hooldusraie tegemist toetatakse kuni 30aastastes puistutes. Õigeaegse hooldusraiega saab metsa väärtust märgatavalt tõsta, sest selle käigus eemaldatakse puud, mille säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse sanitaarset seisundit ning vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Ehkki hooldusraie on metsaomaniku jaoks valdavalt kulu, on see vajalik, et tulevikuks küpseks saav mets maksimaalselt tulu toodaks.
Hooldusraie toetusmäär on kuni 159 eurot hektari kohta ja varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad rahastatud.
Lisaks hooldusraietele saab metsameetmest toetust küsida ka kasvavate puude laasimiseks. Kasvavate puude õigeaegne laasimine on kvaliteetse puidu tootmise tõhus meetod. Okste eemaldamisega soovitakse suurendada puidu tihedust, vähendada keerdkasvu, tüve koondelisust ja oksakohtade arvu tüve alaosas.
Laasimiseks mõeldud toetuse määr on kuni 102 eurot hektari kohta, lisaks eeldatakse, et laasitavate puude arv on vähemalt 200 puud hektari kohta.
Ulukid kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet.
Metskits kärbib talvel puude latvu, sokud vigastavad puid sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimispinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada.
Metsameetme raames toetatakse ulukite tõrjeks repellendi soetamist ja kasutamist 70 euro eest hektari kohta üks kord kalendriaastas. Toetuse saaja peab vähemalt neli tööpäeva enne töö alustamist teatama Erametsakeskusele töö tegemise kuupäeva, koha ja kasutatava repellendi nimetuse, teatamine toimub elektrooniliselt.
Viimasel ajal on eelkõige Lõuna-Eestit räsinud mitu sügistormi, mis esmase info järgi metsades ulatuslikku kahju ei põhjustanud, kuid metsaomanikul tasub meeles pidada, et metsameetmest saab vajadusel toetust tormikahjustuste likvideerimiseks ja hukkunud metsa taastamiseks.
Toetatakse tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamist, muu hulgas kahjustuste kõrvaldamist, uue metsakultuuri rajamist, maapinna mineraliseerimist looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks ja metsauuenduse hooldamist.
Kui reeglina võib metsameetme raames plaanitud töödega alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist, siis tormi tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks võivad kahjustuse kõrvaldamine ja uue metsakultuuri rajamine või maapinna mineraliseerimine olla tehtud ka taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal.
Samuti tuleb silmas pidada, et toetust ei saa taotleda ainult kahjustuste kõrvaldamiseks. Samale alale tuleb küsida toetust lisaks kas uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerimiseks. Nii kahjustuste kõrvaldamine kui ka uue kultuuri rajamine või maapinna mineraliseerimine tuleb toetuse saamiseks teostada.
Toetuse taotlemine eeldab, et metsamaa on inventeeritud ja loodusõnnetuse kohta on tehtud metsakaitseekspertiis või raiet lubava märkega metsateatis, millelt nähtub metsa hukkumise põhjus.
Metsameetmest toetuse taotlemise aeg on tänavu 5.–25. veebruar.
Taotluse saab esitada e-Pria portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud, kelle kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. Metsaomanikul tasub taotlussooviga pöörduda esmajärjekorras endale sobiva ühistu poole, kus metsandusspetsialistid aitavad taotlusi vormistada ja metsatöid korraldada. Ühistule tuleks oma toetussoovist teada anda aegsasti, sest viimasel hetkel tehtud pöördumised ei pruugi ühistaotlusesse jõuda.