Miks me otsime lihale asendajaid

Kaera- ja hernevalgust valmistatud ekstrudeeritud burgeri/kotleti prototüüp. Foto: Erakogu

Kogu maailm on otsimas lihale asendajaid ja seda teed on edukalt asunud astuma ka Eesti teadlased oma laborites. Meie toidutehnoloogid said hiljaaegu oma tegevuse toetuseks koguni rahvusvahelise stipendiumi.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ­(TFTAK) toiduainetehnoloog Mari-Liis Tammik, miks sellega üldse tegelete?

Värskete Statistikaameti andmete järgi tarbitakse Eestis liha keskmiselt 87 kilogrammi elaniku kohta aastas. Riiklike toitumissoovituste järgi võiks liha tarbimine jääda 40 kilogrammi piiresse aastas. Seega oleks nii tervise kui ka keskkonna seisukohalt mõistlik süüa liha päevas umbes 100 grammi. Tegelikkuses süüakse aga tihti ühe toidukorraga mitme päeva norm lihatooteid. Läänelikel toitumisharjumustel, kus toidulaud koosneb peamiselt loomsetest allikatest, on kõige suurem keskkondlik jalajälg. Seetõttu on tarvis arendada alternatiivseid tooteid, mis leevendaksid liha ületarbimist, kuid tagaksid toitainete kättesaadavuse kasvava rahvaarvuga maailmas.

Teeme selgeks mõisted. Ega te vist päris taimset liha siiski tegema ei hakka?

Tahaksingi rõhutada, et meie ei tegele taimse liha arendamisega. Selline mõiste tekitab palju segadust ja pahameelt. Me ei arenda ainult lihaasendajat, vaid suure toiteväärtusega maitsvaid ja innovaatilisi tooteid taimsetest valkudest. Kombineerides erinevaid valke ja taimseid kiudaineid, on toodetel suur valgu- ja kiudainesisaldus, millest omnivooride menüüs tihti puudu jääb.