Jürgen Ligi: valitsuse usalduse küsimus

Jürgen Ligi. Foto: Erakogu

Tõik, et valitsus keeldub tervete põlvkondade saatust määravat pensioni­muudatust sisuliselt arutamast, on Eesti riikluse madallend, kirjutab riigikogu rahandus­komisjoni liige Jürgen Ligi (Reformi­erakond).

Värskes avaliku arvamuse küsitluses vastas üle poole, et ei pea Jüri ­Ratase valitsust ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale (53 protsenti) ega julgeolekule (51 protsenti). See näeb välja nagu usaldus, aga tähelepanuväärne on hoopis, et valitsuse usaldusväärsus inimvajaduste kõige madalamal, turvalisuse tasandil üldse küsimärgi alla sattus ja et «ei» ülekaal sai üsna napp.

Kõrgemate vajaduste kohta andis veel kehvema pildi teine värske küsitlus, mille järgi peab riigis toimuvaga rahul olemiseks olema võimalikult madala haridustasemega ja pigem muulane (52 protsenti), mitte eestlane (37 protsenti). Idee poolest pidi meil olema rahvusriik ja haridus ülim vara, ent valitsuse mõistmisel on eesti rahvus ja haridus saanud takistuseks.

Valitsust nimetas ohuks põhiseaduslikule korrale teadagi riigipea, mis põhiseaduslikku harmooniat kindlasti ei peegelda. Ent tema tegi seda kitsalt põhiseaduse paragrahvi 12 võtmes, mis puudutab inimeste võrdsust seaduse ees, diskrimineerimist ja keeldu õhutada vihkamist. Tegelikult on põhjusi sellest ohust rääkida peale voolanud nii enne kui ka pärast presidendi aastalõpuintervjuud, nii selle kui ka teiste paragrahvide võtmes – meenutame või vähemuste teemat või võitlusi süvariigiga.

Nüüd esitas valitsus põhiseadusele otsese väljakutse: võttis riigikogust enda kätte kogumispensionide eelnõu, otsustas ise selle teksti ja sidus parlamendi hääletuse usaldusega enese vastu ehk sisuliselt koalitsiooni huviga võimule jääda. Probleem on selles, et õiguskantsler on nimetanud eelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks ja muudatuse vastu räägivad riigi enese analüüsid.