Tavapärasel kohtumisel valitsuse, ametiühingute ja tööandjate esindajate vahel olid arutusel töösuhete paindlikkuse arendamine, läbirääkimis- ja streigiõiguste tulevik.
Praegused töösuhted on ajale jalgu jäänud
Kohtumisel olid lisaks töösuhete paindlikkusele kõne all võimalus rakendada sektori palgamiinimumi maksustamise alusena ja planeeritavad välistööjõu regulatsioonid, edastas valitsuse pressiesindaja.
«Praegune koalitsioon on oma sünnist saadik pidanud tähtsaks eesmärki teha töösuhted paindlikumaks, mis leidis peegelduse ka koalitsioonilepingus. Tähtis on siinjuures tihe koostöö turu osapoolte vahel, et kavandavatest muudatustest võidaksid nii konkurentsivõime, tootlikkus kui ka töötajate turvatunne,» ütles peaminister Jüri Ratas.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on ajale jalgu jäänud kehtiv töösuhete regulatsioon aktuaalne kogu Euroopa Liidu jaoks. «Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nö traditsioonilise töö tegijatega. Seetõttu oleme algatanud ka Eestis arutelu töötuskindlustushüvitiste süsteemi ülevaatamiseks, milles ootame loomulikult kaasa lööma ka meie häid sotsiaalpartnereid,» ütles Kiik.
Osalejad said ülevaate tööalase siserände statistikast ja võtsid teadmiseks tööandjate keskliidu vastuväited seoses siseministeeriumi eelnõuga, mille kohaselt piiratakse välistudengite õigust töötada 16 tunniga nädalas, kehtestatakse nende suhtes keskmise palga nõue ning karmistatakse nende pereliikmete Eestis viibimise tingimusi.
Ametiühingud tutvustasid kohtumisel oma seisukohti läbirääkimis- ja streigiõiguste laiendamiseks, mis hõlmavad sotsiaalmajanduslike streikide ja usaldusisiku kaitseks korraldatavate streikide lubamist, samuti oma uut ideed, mille kohaselt võiks sektorite kohustuslik palgalepe saada maksustamise aluseks sarnaselt üleriiklikule palgamiinimumile. Idee eesmärk on vähendada ebaausat maksukäitumist ja ümbrikupalga maksmist eelkõige transpordisektoris.