Uus avaliku teenistuse seadus sattus kriitikatule alla

Riigiametnikke ootavad ees suured muudatused. Foto: Panther Media/Scanpix

Riigiasutustele kooskõlastamiseks saadetud avaliku teenistuse seadus on sattunud kriitikatule alla. Nii näiteks leiab rahandusministeerium, et senistest hüvedest ilma jäänud riigiametnikele kehtestatakse töölepingu alusel töötavatest kolleegidest halvemad tingimused.

«Praegusel kujul võib eelnõu külvata rohkem segadust kui arendada eesmärgipäraselt avalikku teenistust ning vähendada tervikuna nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste atraktiivsust tööandjana, kuid seda tuleks igal juhul vältida. Seepärast ei pea riigikontroll võimalikuks meie ette jõudnud eelnõu versiooni esitatud kujul toetada,» kirjutab riigikontrolör Mihkel Oviir justiitsminister Kristen Michalile.

Kõvasti kriitikat on pälvinud avaliku teenistuse seaduse üks põhimõttelisemaid muudatusi, mis jagaks praegused riigiametnikud kaheks. Osa jääks edasi riigiametnikeks, teised, nagu näiteks personali- ja IT-töötajad võetakse tööle töölepingu alusel.

Nii näiteks leiab riigikogu kantselei, et selle muudatuse tagajärjeks on vaid ametnike arvu statistiline muutus, kuid mitte kulude vähenemine või efektiivsem avalik teenistus.

«Ainuüksi ametnike ja töötajate eristamine oleks väga aja- ja töömahukas ning see võib endaga kaasa tuua mitmeid vaidlusi osapoolte vahel,» leiab riigikontrolör Mihkel Oviir oma arvamuses. Ka usub riigikontrolör, et selline jagunemine ametnikeks ning töötajateks toob endaga avalikus teenistuses ilmselgelt kaasa ebastabiilsuse ja täiendava halduskoormuse, mis ei ole mõistlik.

Rahandusministeeriumi arvates on n-ö ametniku – töötaja jaotus kavandatud kujul ebaotstarbekas. «Sisuliselt tekitakse juurde kolmas liik töötajaid, kes on osaliselt nagu tavalised töölepingulised töötajad ja osaliselt ametnikud,» leiab rahandusminister Jürgen Ligi.

Ametnikele kehvemad tingimused

Rahandusministeerium küll toetab seda, et eelnõuga kaotatakse senised ametnike suuremad garantiid võrreldes tavatöötajatega. «Samas astub eelnõu kohati sammu kaugemale ning ametnikele sätestatakse halvemad tingimused kui töötajatele,» leiab rahandusministeerium. Võrreldes töötajatega on ametnikel kõrgemad nõuded, kohustuslik katseaeg, streigikeeld ning üsna ulatuslikud tegevuspiirangud ja seda tasakaalustavaks hüveks 35-päevane puhkus. Seejuures aga on ametnikel võrreldes töötajatega kehvemad valveaja ja ületunnitöö tasustamise ning teise ametniku asendamise tingimused.

Palkade avalikustamise vastu

Ka tekitab nurinat kava hakata avalikustama kõigi ametnike palku. «Me ei ole endiselt nõus ametiasutuste kõikide ametnike ja töötajate palkade avalikustamisega. Selliselt tekitame olulise surve riigieelarvele läbi palgaküsimuste teravustamise ja sellest tulenevate pingete kinnimaksmise,» leiab rahandusministeerium. Praegu avalikustatakse vaid juhtivatel ametikohtadel töötavate ametnike palgad.

Ministeeriumi arvates tuleb ülejäänud ametnike palkade info avalikkuseni kindlasti viia, kuid koos vastava sisuanalüüsi ja põhjendustega.
 

Riigikohtu kirjas aga imestatakse selle üle, et uus seadus käsib avalikustada ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid. Samas asutuses olevate töötajate nime, haridust, eriala, telefoninumbreid ja elektronpostiaadresse eelnõu kohaselt avaldama ei pea. «See erinevus paneb ametnikud ja töötajad isikuandmete avalikkuse osas ebavõrdsesse seisu ja ei taga teabe kättesaadavust. Puudub selgitus, kas selline erinevus on eelnõus taotluslik, samuti puuduvad sellise erinevuse loomise põhjendused,» seisab riigikohtu arvamuses.

Linnade liit ja riigikogu juhivad aga tähelepanu, et uue seaduse kohaselt erineb põhimõtteliselt samas asutuses töötava riigiametniku ja töötaja lähetuse kord. «Lähetamine peaks toimuma samadel tingimustel,» leiab linnade liit.

Presidendi kantselei leiab, et kuigi seaduse eesmärgina on välja toodud valitsusliidu programmis sisalduv lubadus ja ka tegelik vajadus muuta avalik teenistus nüüdisaegselt dünaamiliseks, siis seaduses sisalduv regulatsioon, mille kohaselt saab nii asutuse koosseisud, ametikohtade/töökohtade jaotus, palgajuhend toimida vaid kooskõlastatult rahandusministeeriumiga, ei suurenda ei avaliku teenistuse dünaamilisust, mobiilsust ega asutuse juhi vastutust.

Riigikontroll pakub seadusetegijatele abi

Riigikontrolöri Mihkel Oviiri sõnul on ta aastaid veendunud, et justiitsministeeriumi spetsialistid on võimelised välja töötama eelnõu, millele oleks avaliku teenistuse reformimisel kindel toetuda. «Pidades aga oluliseks koostööd ja laiapõhjalisust kui edu saavutamise panti, on riigikontroll valmis pakkuma justiitsministeeriumi soovi korral eelnõuga tegelejatele abiks oma spetsialistide teadmisi ja kogemust, mis toetuvad aastatepikkusele praktikale ja kokkupuutele reaalse elu ja reaalsete probleemidega,» teeb omapoolse pakkumise Oviir.

Riigikontrolöri arvates võiks uuele eelnõule tõsiseltvõetavaks alternatiiviks olla ka kehtiva avaliku teenistuse seaduse muutmine, kaotades põhjendamatud piirangud ja hüvised ning kõrvaldades mitterakendunud või ajaga otstarbetuks muutunud regulatsioonid.