Martin Ehala: teadusrahastuses on kallutatud jõud

Teadusrahastuse põhimõtted tuleks luubi alla võtta. Foto: Margus Ansu

Olen olnud seitse aastat tihedalt seotud teadustaotluste hindamisega ja tean, kuidas selles vallas vorsti tehakse. Võin vaid nõustuda Urmas Sutropiga, et protsess on hakanud sarnanema loteriiga. Lisaks on struktuurides kallutatud jõud, kes järjekindlalt mõnd teadusvaldkonda või instituuti ahistavad.

Mullu toimunud teadlaste väljaastumiste tulemusel leidis valitsus selleks aastaks teadusele 16 miljonit eurot lisarahastust. Valitsuse juures töötav teadus- ja arendusnõukogu soovitas lisarahast 50 protsenti anda tehnika- ja tehnoloogiateadustele, 30 protsenti arsti- ja terviseteadustele ning 20 protsenti põllumajandusteadustele ja veterinaariale. Ühiskonnateadused ja humanitaaria jäeti ilma. Millest see vaenulikkus Eesti, eesti keele ja eesti kultuuri vastu teaduse rahastamisel tuleneb, ma ei oska öelda. Võib-olla sellest, et teadus- ja arendusnõukogu liikmete hulka ei kuulu mitte ühtki humanitaarteadlast.