Kohus jättis Korolevi kahjunõude Postimehe vastu rahuldamata

Marika Korolev Foto: Viktor Burkivski

Harju maakohus jättis oma 17. jaanuari 2020 otsuses täies ulatuses rahuldamata näitleja Marika Korolev-Pihelpuu hagi AS Postimees Grupi vastu seoses Postimehes ilmunud artikliga «Korolev osutus samuti laimajaks».

Oma hagis nõudis Korolev-Pihelpuu enda hinnangul ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja tahtis andmete ümberlükkamist tema enda koostatud teadete kaudu ning nõudis lisaks Postimehelt moraalse kahju korvamist, mille suuruseks hindas ise 80 000 eurot. 

Millest vaidlus tekkis?

10. oktoobril 2018. aastal ilmus Postimehes artikkel «Korolev osutus samuti laimajaks», mis keskendus sellele, et tunamullu netikommentaatorite üle kohtuvõidu saavutanud näitleja Marika Korolev-Pihelpuu on ka ise laimukirju saatnud, nagu selgub ühest 2016. aasta kohtuotsusest. Korolevi toonane ohver, kirjade tõttu tööl sisekomisjoni pihtide vahele sattunud endine välisministeeriumi ametnik Kersti Eensaar-Rannu tõdes Postimehega vesteldes, et näitleja ümber äkitselt tekkinud oreool on ekslik.

Korolev-Pihelpuu esindaja selgitas kohtule, et tema kliendile tekitati artiklis mainekahju ning Postimehe süü selles on suur.

Korolev-Pihelpuu väitis kohtus, et loo autor Georgi Beltadze ei olevat pöördunud tema poole artiklis toodud väidete kontrollimiseks. Samuti ei olevat näitleja sõnul ajakirjanik Beltadze ja Postimehe toimetus piisavalt kontrollinud enne artikli avaldamist fakte, mis puudutavad kahe naise vahelist kohtulahingut.

Kohus leidis aga, et ajakirjanik on loo puhul enne avaldamist piisavalt andmeid kontrollinud.

Kohus möönis siiski, et ühes asjas ajakirjanik õiguslikus mõttes eksis. Nimelt tuvastas kohus, et Eensaar-Rannu on nõudnud hagis Korolev-Pihelpuu vastu kokku kümne väite ümberlükkamist. Nelja väite asjus leidsid kohtud, et need ei puuduta Eensaar-Rannut ega kahjusta teda, mistõttu jäeti nende puhul hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et üks vaidlustatud väidetest oli õige. Seega kohustasid kohtud hagejat lõppastmes ümber lükkama kümnest väitest viis – mis ei kujuta endast enamikku, nagu oli Beltadze loos kirjas, tegemist on ainult poolte väidetega.

Postimehe esindajate põhjendus, et otseselt Eensaar-Rannut puudutavatest väidetest pidi näitleja ümber lükkama enamiku ehk kuuest väitest viis, mida artiklis siiski ei täpsustatud, oli kohtu hinnangul iseenesest õige. Ent võlaõigusseaduse paragrahv 1047 lõike 1 mõistes on tegemist ikkagi ebaõige väitega.

Küll aga leiab kohus, et sisuliselt ei olnud tegemist Korolev-Pihelpuu au teotava ebaõige väitega.

Näitleja maine sai kohtu hinnangul kahjustatud seetõttu, et kohtud pidasid kohtuvaidluse tulemusena teda ennast laimajaks.

Kohus lisas, et see, kui mitu väidet täpselt pidi Korolev-Pihelpuu ümber lükkama, ei muutnud kohtute hinnangut tema õigusvastasele käitumisele. Postimehel oli õigus avaldada faktiväiteid juba jõustunud kohtulahendite põhjal.

Kohus hüvitist ei määranud

Korolev-Pihelpuu esindaja tõi eraldi välja, et näitleja au väidetav teotamine oli äärmiselt intensiivne ning ulatuslik ja see jätkuvat siiani.

Korolev-Pihelpuu arvates on Beltadze kirjutatud artikkel teda halvustava alatooniga. «Halvustavat mainekujundust kinnitab fakt, et Perekooli foorumis avaldati 11.10.2018 02:17 postitus: «Päris nõme on selline silmakirjalikkus muidugi». Samuti nimetati hageja käitumist Perekooli foorumis «väga rumalaks» ja «mittemõtlevaks».»

Niisamuti heidetakse Postimehele ette, et artiklis välja toodud andmed olevat vähemalt osaliselt ära rikkunud Korolev-Pihelpuu positiivse meediakajastuse ja positiivse arvamuse avalikkuses.

Kohus leiab, et Korolev-Pihelpuu mittevaralise kahju hüvitise nõue ei kuulu tervikuna rahuldamisele. Vaidlustatud väidetest osutus ebaõigeks üksnes väide selle kohta, millise hulga laimavaid väiteid pidi näitleja ümber lükkama. Muus osas ei olnud tegemist ebaõigete faktiväidetega.

Hinnangud kooskõlas kohtulahendiga

Kaht Beltadze artiklis avaldatud väidet on kohus pidanud väärtushinnanguteks ning väärtushinnangutena olid need põhjendatud.

Esiteks seda, et loos oli kirjutatud, kuidas Korolev-Pihelpuu kaotas tsiviilasjas Eensaar-Rannule. «Tegemist oli lahendit lugenud isiku hinnangu ehk arusaamaga sellest, milline oli kohtuvaidluse tulemus Marika Korolev-Pihelpuu jaoks. Kohtu arvates ei olnud tegemist meelevaldse ehk põhjendamatu hinnanguga, sest sellise hinnangu andmine on kooskõlas kohtulahendi sisuga,» sõnas kohus. Kohtu hinnangul ei saa tsiviilasjas peetava vaidluse tulemust samastada spordivõistluste tulemustega, kus reeglina saavutab võidu isik, meeskond või pool, kelle sooritus on teistest objektiivselt võttes ja ühte või teist laadi kindlaksmääratud mõõdikuid arvestades parem.

Teiseks pidas maakohus kohaseks hinnanguks seda, kus oli kirjas, et kohtu hinnangul saatis Korolev-Pihelpuu välisministeeriumile e-kirju eesmärgiga tekitada moraalset kahju Eensaar-Rannule.  

«Kogutud tõenditest ei nähtu, et maakohtu või ringkonnakohtu otsustes oleks otseselt sisaldunud lauseid, mille kohaselt oli hageja (Korolev-Pihelpuu) eesmärgiks e-kirjade saatmisel moraalse kahju tekitamine, kuid kohtulahendites toodud põhistuste kohaselt on vastava tõlgenduse andmine kohtute lõppjäreldustele kohane. Mõistlik isik võib kohtute tuvastatud asjaolude pinnalt järeldada, et nende asjaolude pinnalt jõudsid kohtud lõpuks järeldusele hageja õigusvastase käitumise eesmärgi osas,» seisis kohtu selgituses.

Postimees ei ole avaldanud Korolev-Pihelpuu kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ega tema au teotavaid faktiväiteid, leidis kohus.

Kuigi kohus tuvastas, et vaidlustatud väidetest üks kujutab ebaõiget faktiväidet, ei esitanud Korolev-Pihelpuu ühtegi nõuet (kokku neli alternatiivi) nii, et ta nõudnuks Postimehelt üksnes ühe väite ümberlükkamist. Hageja on igas nõudes soovinud mitmete väidete avaldamist koos enda lisatud tekstiga.

«Seega on hageja sisuliselt soovinud mitte toimunu heastamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist, vaid enamat, mis võlaseaduse paragrahv 1047 kohaselt võimalik ei ole. Hageja nõue ei ole suunatud rikkumise restitutsioonile, vaid hageja on soovinud enamat,» leidis kohus.

Korolev-Pihelpuud esindas kohtus vandeadvokaat Robert Sarv. Postimees Grupi esindajateks olid vandeadvokaadid Paul Keres ja Artur Sanglepp.

Mõlemal poolel on õigus kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsus edasi Tallinna ringkonnakohtusse.

Pressinõukogu on ka arutanud Korolev-Pihelpuu kaebust Postimehes ilmunud artikli «Korolev osutus ka laimajaks» peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.