Piiririigis nagu Eesti on peaaegu kogu poliitika julgeolekupoliitika

Eiki Berg. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professori Eiki Bergi artiklite kogumik hõlmab aastatel 1997–2019 ajakirjanduses avaldatud kirjutisi. „Vähem on parem“ võib tänapäeva maailmas olla eri tähendusega, alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaaniast kuni iga päev harrastatava ja esmajoones just keskkonnasäästliku elustiilini. Pealkiri vististi osutab, et nüüd pole enam vajadust hakata otsima kahe aastakümne jooksul ajakirjanduses ilmunud arvamusavaldusi, sest autor on ise kokku pannud ajaproovile vastu pidanud valiku. Alapealkiri annab selgust 66 artikli peamistest teemadest.

Üks kogumiku põhiteemasid on Eesti julgeolekupoliitika, sest piiririigina on pea kogu meie poliitika julgeolekupoliitika, sealhulgas isegi avalikus ruumis käibele lastud sõnad. Need näitavad ühtlasi, miks rohkem kui 20 aasta jooksul kogunenud artikleid ei maksa veel kerge käega aegunuks lugeda.

„Muutuvad olud“ rahvusvahelises liberaalses korras tundub otsekui sõnakõlks, kuid tähendab kõige suuremat väljakutset, mis Eesti ees praegu seisab. Üks osa sellest on oodatud ja ennustatud: Hiina tõus ja Eiki Bergilt üsna tabava nimetuse saanud „suure väikeriigi“ Venemaa kramplik püüdlemine oma kunagise suurvõimu staatuse poole. Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi võimetust mõista, et pärast II maailmasõda loodud rahvusvahelistel organisatsioonidel põhinev ja vastastikust koostööd toetav maailmakord võiks olla Ühendriikide enda jaoks oluline, autor paraku ette ei näinud. Nii oodatu kui eriti veel ootamatu koosmõjul ongi Eesti nüüd olukorras, kus täna tehtavatest valikutest sõltub homse mänguruumi ulatus.

Kui ka väga palju muutub, siis oma asukohast me vabaks ei saa. Iseennast ehk mitte täiesti irooniavabalt rahvavalgustajaks nimetav Eiki Berg on võtnud endale ülesandeks paljude artiklitega mõtestada ruumi just poliitilise prisma kaudu. Geograafia on oluline, sest selle põhjal jagatakse maid, luuakse rahvusmüüte ja kaitstakse riiklikke huve. Piirid ei ole kunagi kõigest lihtlabased jooned ja enne piiridest kergekäeliselt loobumist, aga ka nende määratlemist tuleb seda arvesse võtta.

Pikka aega põlgust tekitanud geopoliitika mõiste on Euroopas jälle esile tõstetud. Nimetas nüüd ametisse astunud Euroopa Komisjongi end esimeseks geopoliitiliseks komisjoniks, rõhutades sellega, et Euroopa ei saa jääda välissuhetes vaid passiivseks kõrvaltvaatajaks. Olukorras, kus Euroopa Liidu riigid on kaitsekulutuste määralt maailmas teised ja humanitaarabis esimesed, on Euroopa tähtsus geopoliitikas jäänud siiski tagaplaanile.