Praegune arusaam valitsusasutuste kommunikatsioonist pärineb suuresti 1930. aastatest, mil informatsioon suunati ruuporite abil otse elanikkonna kõrvadesse. Ühesuunalise infoliikluse ajastu on praeguseks lihtsalt läbi ja kas seda peaks üldse võtma traagiliselt? Sugugi mitte.
Tellijale
Karin Niinas: sõnum pressiesindajale: massikommunikatsiooni ajastu sai läbi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meedia on harjunud suhtuma valitsuskommunikatsiooni kui poliitikute personaalsesse vahendisse oma isiklike eesmärkide saavutamisel, ent püüame mõelda seekord teisiti. Oleks küüniline käsitleda suhtekorraldust pelga manipuleerimise tööriistana. Ehk on viis, kuidas suudab valitsus informatsiooni oma tegevuste kohta rahvani viia, hoopis osa meie demokraatiast ja selle kestlikkusest. Kui inimesed ei tea või ei soovi teada, millega riik tegeleb, seisame tõsise probleemi ees, õigem oleks isegi öelda, et me juba oleme selle probleemi sees.