Kaarel Relve: ehitiste võimalikkusest hoiualadel

Tunamullu suvel ehitasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilased koos välismaiste kolleegidega Tõramaa jõe luhale puidust soohotelli. Kuna sellel oli kõrgust üle kuue meetri, tuli meistritel ilmselt taotleda ehitusluba. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kas sauna või grillimaja võib rahuliku südamega oma õuele püsti panna? Kui ehitusseadustikku uurida, siis justkui võib: väikeste ehitiste jaoks ei ole vaja ehitusprojekti, -teatist ja -luba. Samas võib ehitamiskeeld või kohustus ehitamiseks luba küsida tuleneda ka muudest õigusaktidest, nagu näiteks looduskaitseseadusest (LKS). Looduskaitset reguleerivates õigusaktides orienteerumine ja nende kokku sobitamine ehitusseadustikuga ei pruugi olla lihtne.

Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel ja püsielupaikades sõltub ehitamise lubatavus esmajoones kaitse-eeskirjadest. Üldiselt on looduskaitseseaduse järgi neil aladel uute ehitiste püstitamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga pole seda eraldi lubatud. Kaitse-eeskirjad koostatakse igale kaitsealale eraldi. Püsielupaikade kaitse-eeskiri hõlmab tavaliselt kõik sama kaitsealuse liigi elupaigad üle Eesti.