Sünnituskodu toob abi lähemale

Haiglas sünnitamine võiks olla mõeldud eelkõige riskirasedatele. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Mitmel pool maailmas, nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, on lisaks haigla sünnitusosakonnale kasutusel ka teisi sünnitusabi osutamise viise: näiteks sünnituskodu ja haigla iseseisev ämmaemandusabi sünnitusosakond. Peale kulutõhususe on tõendatud ka mõlema turvalisus ning head tulemused nii emade kui ka vastsündinute tervisenäitajates, kirjutavad ämmaemand ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Annely Kärema ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dotsent Kadi Lubi.

Läinud aasta novembris jõudis avalikkuse ette uudis, et Põlva haigla nõukogu otsustas sünnitusosakonna töö jätkamiseks lisaraha küsimast loobuda, mistõttu tänavu enam Põlvas sünnitada ei saa. Oma otsust põhjendas juhtkond arstide puuduse, sündide arvu vähesuse ning sünnitusabi kulukusega.

Sünnitusabis on lisaks rahale ja arstiabile tarvis mõelda ka inimeste valikuvabadusele, terviklikule lähenemisele, perekesksusele, kodulähedusele ja võrdsetel alustel abi kättesaadavusele. Muudatusi kavandades tuleks asjaolusid vaadata ka läbi sotsiaalse prisma, mitte vaid majanduslikult. Ka uues rahvastiku tervise arengukavas peetakse tähtsaks koostööd, kogukondade kaasamist, ebavõrdsuse vähendamist, innovaatilist lähenemist ning inimkeskset tervishoidu.

Eestis saab sünnitusabi osutada kaht moodi: naise kodus koos ämmaemandaga või haiglas, kus on ööpäev ringi olemas günekoloogid, anestesioloogid ja lastearstid.