Naistearstide ühendus peab haiglat turvaliseks, kui seal sünnib aastas vähemalt viissada last. Kohtades, nagu Kärdla, Kuressaare, Paide, Rakvere, Viljandi, Võru ja Narva, kus lapsi sünnib vähem, on sünnitamisvõimalus boonus, mis võib igal hetkel kaduda, sest puudu võib tulla kas tahtmisest, meedikutest või rahast. Appi tulevad ämmaemandad ja sünnituskodud.
Las naised sünnitavad, aga kus?
Eesti majandusel läheb hästi ja 2017. aasta suvel tõsteti paljulapseliste perede toetusi. 2018. aastal sündiski ligi kolmsada last rohkem ja pere kolmandaid lapsi koguni 530 võrra enam kui aasta varem, mis tähendas, et iga viiendat vastsündinut ootas kodus ees juba kaks vanemat õde-venda.
Riigikassasse voolab oodatust enam maksuraha, mis on viimastel aastatel ka haigekassat turgutanud. Ometi otsustati tunamullu sulgeda Valga haigla ja eelmise aasta lõpul Põlva haigla sünnitusosakond.
Ühe põhjusena toodi esile, et naistearstide ühendus peab haiglat turvaliseks, kui seal sünnib aastas vähemalt viissada last. Günekoloogide seisukohast lähtuv haigekassa juhatuse otsus näebki ette, et sünnitada peab Eestis saama neljas piirkonnahaiglas. Ülejäänud kohtades, nagu Kärdla, Kuressaare, Paide, Rakvere, Viljandi, Võru ja Narva, kus lapsi sünnib vähem, on sünnitamisvõimalus boonus, mis võib igal hetkel kaduda, sest puudu võib tulla kas tahtmisest, meedikutest või rahast.