Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja

Sünnitamine haiglates maakonniti Foto: Pm

Haiglas on rase ja sünnitaja patsient, seal keskendutakse ravimisele ja riskidele. Ämmaemandad võtavad rasedust ja sünnitust bioloogilise-psühholoogilise sündmusena – nende pilk on laiem ja vastuvõttki pikem.

Alates jaanuarist sünnitavad Kagu-Eesti naised vaid Tartus ja Võrus. Ka Põlva haiglasse sattunud sünnitaja saadetakse läbivaatuse järel edasi suuremasse haiglasse, kui beebi sünnini aega jagub. «Kõigepealt uurime, kas naisel on oma transport, ja kui ei ole, kasutame kiirabi või haigla autot, mis meil pidevalt Tartu vahet sõidab,» rääkis Põlva haigla juht Margot Bergmann. «Hädaolukorras saab personal ka sünnituse vastu võetud.»

Endises sünnitusosakonnas tööd alustanud ämmaemanduskeskuse tegemisi pidurdab hetkel ruumide remont. Intervjuu päeval olid kella kolmeks keskust väisanud vaid üksikud abivajajad. «Kolme-nelja patsienti olen täna ise näinud,» rääkis ämmaemandusjuht Egle Lihtsa. «Need naised käisid rasedusaegsel jälgimisel ja nõu küsimas.»

Veebruaris valmib haigla uus koduleht. «Praegu levitame infot sotsiaalmeedias ja suust-suhu,» lausus Bergmann. «Meil on haiglas ka infovoldikud, mida inimestele jagame.»

Sünnitusosakonna sulgemisel sai korraga rohkem ämmaemandaid hakata nõustamise tööd tegema. «Lisaks varem kokku lepitud vastuvõttudele saab üks töötaja jooksvalt tegeleda ka nende patsientidega, kes tänavalt sisse astuvad,» kirjeldas Lihtsa keskuse tööd. Ämmaemanda vastuvõtule tulekuks pole saatekirja vaja ja ooteaeg on lühem kui günekoloogi juurde.