Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga

Helilooja muusik Aleksandr Žedeljov on ansambli Modulshtein liider ning Vene Teatri muusikajuht. Foto: Tarik Labrighli

Mullu jõudis oma teise albumini Tallinna trio Modulshtein, kelle muusika moodustab lummava segu džässist, triphop’ist ja ambient’ist. Grupi loominguliseks juhiks on viimased 11 aastat Tallinna Vene teatri muusikajuhi ametit pidanud 36-aastane Aleksandr Žedeljov. Meie kohtumine leiab aset tema koduteatri viienda korruse helistuudios.

Mil määral on Modulshtein seotud Vene teatriga?

Üsna otsesel moel. 2016. aastal valmis Vene teatri ja Tallinna Linnateatri koostöös lavastus «Teisest silmapilgust», mille kirjutasid ja lavastasid Mari-Liis Lill ning Paavo Piik. Sellele muusikalist kujundust mõeldes pakkusin välja, et võtame neli eesti ja neli vene rahvaviisi ning töötleme neid elektrooniliste instrumentidega. Mari-Liisile ja Paavole see idee meeldis. Nii sai tehtud näiteks kandlesämplitega triphop’i.

Mul tekkis soov mängida seda muusikat ka kontserdil. Aga üksi pole seda eriti võimalik teha. Seega kutsusin kampa Aleksei Semenihhini ja Marten Altrovi. Mina panin paika kõik rütmi- ja bassiliinid ning fraaside algused, millest siis jooksvalt edasi improviseerisime. Hakkasime koos proovima ning jäimegi kokku, kuna see kooslus ja stiil sobisid kõigile.

Alekseiga tegin esimest korda koostööd juba 1998. aastal, oleme olnud sestpeale head sõbrad. Marten osales klarnetistina minu 2016. aastal ilmunud autoriplaadi «Porta itineri longissima» salvestamisel, samuti oli ta minu kutsel teinud kaasa Vene teatri lavastuste muusikaliste kujunduste tegemisel. Lavastuse «Teisest silmapilgust» tsüklist jõudis üks lugu – «Жалейка» – ka Modulshteini esikalbumile.

Kuidas te oma stiilini jõudsite?

Modulshteini muusikaline esteetika pärineb ühest 2015. aastal sündinud juhuslikust katsetusest. Olin kodus palavikuga voodis ning tegin ühe päeva jooksul muusika ja video loole «Wabagaga». Hiljem jõudis see lugu natuke teises arranžeeringus ka Modulshteini debüütalbumile.

Meie stiili kujunemise seisukohast oli oluline ka Vene teatris 2017. aastal valminud Stepan Pektejevi lavastus Aleksandr Gribojedovi näidendile «Häda mõistuse pärast». Lavastaja soovis, et muusikaline kujundus oleks avangardse kõlaga ning selle peamise instrumendina annaks tooni klaver. Ma siis pakkusin, et sämplin ühe vana ja täiesti häälest ära klaveri ning lisan elektroonilise tausta. Kogu selle lavastuse muusika salvestas Modulshtein improvisatsiooniliste sessioonide käigus. Esikplaadile jõudis sealt pala «Otuma».