Eile möödus 101 aastat Scoutspataljoni kuulsamast lahingust, Pikksaare jaama vabastamisest. Tähtpäeva auks toimus 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus pataljoni pidulik rivistus ning temaatiline loeng.
Galerii ⟩ Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu 101. aastapäeva (1)
Lahing Pikksaare jaama pärast toimus 21. jaanuaril 1919. aastal. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses hinnanguliselt 524 punaväelast.
«Samad küsimused, mis vaevasid toonaseid ülemaid, on aktuaalsed ka tänapäeval. Kuidas tagada manöövrile piisav mobiilsus, kuidas panna kokku soomus- ja jalavägi, kuidas lüüa endast ülekaalukamat vastast? Ilma vapruse ja meelekindluseta ei ole ükski plaan võidukas,» ütles Scoutspataljoni ülem major Eero Aija. Ta soovis kõikidele meelekindlust ja vaprust, et püsida valitud teel. «Teel, mis nõuab meilt täit pühendumist teenistusele ning raskeid valikuid isiklikus elus. Soovin meile, et säilitaksime selle pühendumise ka siis, kui teha tuleb veelgi raskemaid otsuseid ning panna oma elu joonele, kui Eesti Vabariik seda meilt nõuab. Nii nagu seda tegid meie eelkäiad täpselt 101. aastat tagasi,» lisas ta.
Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kümnele Scoutspataljoni kaitseväelasele, kes on silma paistnud pikaajalise ja eeskujuliku teenistusega.
Pikksaare võidu tunnustamiseks ja mäletamiseks on lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, kantud pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.