Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Skandaalid kukutavad kalahinda

Copy
Eesti kalakasvataja hinnangul on kasvanduste kalatoodangu maht Norras saavutanud üsna võimaluste lae.
Eesti kalakasvataja hinnangul on kasvanduste kalatoodangu maht Norras saavutanud üsna võimaluste lae. Foto: Shutterstock

Sügisene listeeriaskandaal Eestis mõjutas tugevalt kohalikke kalakasvatajaid, kes olid sunnitud kalahinda langetama, et toime tulla tarbijate ehmatusega – teenimatult jäi löögi alla kõikide kalatoodete maine, kuigi eesti kohalikul värskel kasvatusekalal puudub igasugune seos ohtliku bakteriga.

Kalahinna kujunemine Eestis, aga ka suurtes Norra ja Taani kalakasvatustes on paljutahuline teema, mis hõlmab turuloogikat ja riigiti erinevaid kalakasvatustraditsioone, mis kala omahinna kujunemisel rolli mängivad.

Kalatalu Härjanurmes müügijuht Martin Liiv rääkis, et igal aastal on kala hinna kujunemine ennustamatu ja unikaalne. Teada on sesoonsusest tulenevad perioodid, kus tarbimine on suurem või väiksem. Teada pole, mida teeb ilmastik, mis toimub lokaalses ja maailma poliitikas või majanduses ega isegi seda, millise kuvandi loob meedia tarbijatele.

Martin Liiv tõi näiteks 2019. aasta, mil Eestis oli teist hooaega järjest ebasoodsam suvi kui muidu. Kui Eesti kliima, eelkõige sademete vähesuse tõttu, loodusvetel baseeruvaid kasvandusi ei soosinud, siis Norras oli asi vastupidi, sest kuumad ilmad ookeani liiga üles kütta ei suuda. Ebatavaliselt varajane ja soe kevad andis Norra kasvanduste biomassi kasvule hea stardikiirenduse. 2019. aasta 50. nädalaks oli Norra eksportinud 1,235 miljonit tonni lõhet ehk seitse protsenti rohkem kui eelneva aasta sama aja jooksul.

Ostja dikteerib

Kuna punase kala (lõhe ja forelli) hinnad kõiguvad ka Eestis sõltuvalt börsi hinnast, siis tähendab nii suur kasv teravat hinnasurvet, kus turgu dikteerivad ostjad. Euroopas osteti sügavkülmad puhverdamise eesmärgil kala täis, et seda hindade tõustes realiseerida. 2019. aasta varasügisel oli turg küllastunud ja see väljendus ka lõhe hinnas, mis oli viimaste aastate odavaim. Ka osa Norra tootjaid olid sunnitud müüma alla omahinna.

„Oktoobri teisest poolest hakkas lõhekilo hind taastuma, tõustes pärast kolmeteist nädalat esmakordselt enim kaubeldud suurusklassidel üle 5 euro (hind tehaseväravas Norras) ja on seni liikunud tõusu suunas. Praegu on kallimat hinda (umbes 6 eurot kg) jätkuvalt toetamas tormised ilmad ja lumi Norras, mis raskendab kalapüüdmist ja logistikat,” kirjeldas Martin Liiv punase kala hinna kujunemist Euroopa turul.

Kuid punase kala hind Norras ei ole hind Eestis. Enne tarbijani jõudmist lisanduvad logistikakulu, vahendajate juurdehindlus, jaekaubanduse juurdehindlus ja käibemaks.

Tagasi üles