Kaljulaid Antarktikas: kliimamuutused on kogu maailma ühine mure

Reisiseltskond. Foto: Presidendi kantselei

President Kersti Kaljulaid jõudis täna Kuningas George’i saarele Antarktikas, kus ta ühines Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis korraldatud Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooniga, et osaleda Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel.

«Kui admiral Bellingshausen kakssada aastat tagasi oma teed alustas, oli maailmameri märksa puhtam ja mure maakera pärast palju väiksem. Ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire. Polaaralad, mis on meie planeedi jahutid, on samas jää ja lume tõttu kliimamuutustele iseäranis tundlikud ja see teeb neist globaalse soojenemise eesliini. Antarktika poolsaare piirkond, kus Admiral Bellingshausen parajasti asub, on muuhulgas planeedi üks kõige kiiremini soojenevaid paiku. Ühel hetkel võib polaaraladel toimuv ületada punkti, kust tagasiteed enam pole ning järsud muutused võivad meie planeedi kliima ja elukeskkonna muuta märkimisväärselt erinevaks tänasest. Kliimamuutused on kõigi maailma riikide ühine mure ja ka lahendus tuleb leida ühiselt,» ütles Kaljulaid Antarktikas.

«Eesti on alati olnud mereriik. Bellingshauseni retk on järjekordne hea näide Eesti pikaajalistest meresõidutraditsioonidest ning teeb meie riigi maailmas  taas natukene suuremaks ja nähtavamaks,» lisas ta.

President Kaljulaid kavatseb täna alanud visiidil külastada Kuningas George’i saarel asuvaid teadusjaamu, Deceptioni saart, Port Lockroydi ning osaleda Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel. Polaaraladel võib muidugi ilm teha plaanidesse korrektuure.

Riigipea on Antarktikas igal ajal kättesaadav. Andmeside- ja telefoniühenduse tagab koostöös rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete Iridiumi ja Thalesega valminud seade, mis tagab satelliitide vahendusel vajaliku andmesidekiiruse igas maailma punktis, mis võimaldab ka dokumente digiallkirjastada.

Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni korraldatakse Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esimese inimesena Antarktist nägi. Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil Kroonlinnas ning jõudis 27. või 28. jaanuaril Antarktika rannikule. Tänavune retk kordab toonast teekonda.

Antarktikas on visiidil käinud ka näiteks Monaco prints Albert, Norra kuningas Harald V, Austraalia kindralkuberner Sir Peter Cosgrove ja Tšiili president Sebastián Piñera.