Kadri Simson: põlevkivitööstuse rohepöörde plaan on koostamisel

Kadri Simson. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson nentis saates «Otse Postimehest», et täielikuks rohepöördeks Ida-Virumaal veel kõiki tehnoloogilisi lahendusi pole, aga teadus- ja arendustöö selle nimel käib. «Peame leidma unikaalse lahenduse,» selgitas eurovolinik Simson.

«Me peame nüüd hakkama tööle selle nimel, et meil oleks Ida-Virumaale ja ka laiemale piirkonnale üleminekuplaan. Siin me ei pea leiutama jalgratast. Söepiirkonnad on aastaid selle kallal tööd teinud, et õppida paremaid praktikaid. Tõsi on ka see, et iga piirkond on unikaalne. Olgu see siis Kreekas, Poolas, Ida-Saksamaal või Ida-Virumaal. Lahendused ei saa olla päris copy-paste. Peab leidma unikaalse lahenduse,» selgitas Simson.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann leiab, et ELi kliimakava raames Eestile pakutav 125 miljonit eurot on naeruväärselt väike summa. Kadri Simson sellega ei nõustu. «See on 125 miljonit eurot rohkem, kui oli eelmise Euroopa Komisjoni ettepanek. Sellisel kujul saab Eesti toetust inimese kohta [Euroopa Liidus - toim.] kõige rohkem. Silmas tuleb pidada seda, et see raha ei ole mõeldud asendamaks ühte või teist tööstusharu, küll aga pehmendama üleminekut olukorras, kus ühel või teisel tööstusharul kaob ära turg,» tõi volinik välja ja selgitas, et toetus on mõeldud Ida-Virumaa inimesele kodukandis tasuva töö leidmiseks.

Kadri Simson Foto: Sander Ilvest / Postimees

See 125 miljonit eurot ei ole ka õiglase ülemineku fondi kogusumma. «Kevadel on ees läbirääkimistevoor, kus Euroopa Liidu riigipead lepivad kokku terve seitsme aasta eelarve perspektiivi. See ettepanek tuli eelmiselt komisjonilt ja seal on Eestile erinevate struktuurifondide näol ette nähtud 2,6 miljardit eurot, millest 187 miljonit peaks minema lisaks meie õiglase ülemineku toetamiseks,» nentis poliitik. Lisaks eelnevale tuleb Eestil ka ise juurde panna 45 protsenti omafinantseeringut. «See on raha, millest Ida-Virumaa võidab kindlasti kõige rohkem,» leidis Kadri Simson Postimehe otsesaates.

Rohepööre vajab ennekõike tehnoloogilist innovatsiooni. Praegu meil aastaks 2050 kõiki tehnoloogilisi lahendusi veel ei ole, aga energeetikavoliniku sõnul töö selle nimel käib. «Euroopa Liidu eelarvest läheb ka märkimisväärne summa teadus- ja arendustegevusse, et leida lahendusi,» lausus Simson.

Lisaks usub ta, et valdav osa tarbijaid toetab rohepööret juhul, kui nad suudavad tulevikus oma kütte- ja elektriarved tasuda. Selleks, et kommunaalkulud ülemäära ei tõuseks, on vaja teha investeeringuid. «Tuule- ja päikeseenergia on hinna mõttes juba konkurentsivõimeline, aga kui on vaja teha võrkudesse sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid, siis seda ei saa tarbijatele võrgutasude varjus laiali jaotada. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Liit neid investeeringuid kaasfinantseerimisega toetaks,» selgitas volinik. «Kui vaatame, mis toimub maailmaturgudel, kus nafta hind on väga kõikuv, aga taastuvenergiat toodetakse siinsamas, siis sellel võib olla energiajulgeoleku seisukohast positiivne külg. Tänu sellele ei pruugi meie energiahinnad tulevikus enam sellisel määral kõikuda,» leidis Simson.

Intervjuud Kadri Simsoniga saates «Otse Postimehest» saate vaadata SIIT.