EKRE minister ei kooskõlastanud Helme välismaalaste seaduse muudatusi

IT-minister Kaimar Karu Foto: Erik Tikan

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt ametisse pandud väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Kaimar Karu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas Keskerakonnast ei kooskõlastanud siseministeeriumi välismaalaste seadusesse plaanitud õppetoetusi puudutavaid muudatusi.

Siseministeerium soovib piirata Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma lapsi Eestisse kaasa tuua. Muudatus tähendaks, et üliõpilase lapsed võiksid tal tavalise viisaga külas käia, kuid kogu õpingute ajaks neil Eestisse asja ei oleks, kirjutab ERR-i uudisteportaal. 

Ühtlasi keelaks ministeerium välistudengite töötamise rohkem kui 16 tundi nädalas. Ministeerium kardab, et muidu võidakse õppimiseks antud elamisluba hoopis töörände kattevarjuna kasutada. Veel soovib ministeerium, et seadusmuudatuse järel tuleks Eestisse need välistudengid, kellel on õppimiseks piisavalt raha, mistõttu tahetakse tähtajalise elamisloaga välismaalastelt ära võtta vajaduspõhine õppetoetus.

Karu ja Aasa allkirjastatud vastuses siseminister Mart Helmele põhjendavad ministrid, et eelnõu piirab viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele. «Vastavad muudatused välistavad automaatselt näiteks üksikvanemad, kes ei saa Eestisse töötama või õppima asumisel lähtuda vaid võimalusest, et nende pereliikmetel on õigus neid Eestis külastada. Samuti võivad antud isikutel olla piisavad rahalised vahendid koos laste või abikaasaga Eestis toimetulekuks,» seisab vastuskirjas.

Majandusministeerium ei pea seetõttu mõistlikuks välismaalase pereliikmetele viisa andmise ühetaolist piiramist ning teeb ettepaneku jätkata viisade väljastamisel piisavate rahaliste vahendite olemasolu eeldusest, sealhulgas näiteks tasulise õppega seonduvate kulude katmiseks, kirjutab ERR. 

MKM viitab, et eelnõu muudatuse kohaselt kehtestatakse välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse elama kutsumiseks eeltingimusena kaheaastane Eestis elamise nõue. MKM-i teatel avaldab see negatiivset mõju välismaalase motivatsioonile jääda pärast õpinguid Eestisse. «Eelnõus puuduvad aga põhjendused, miks lühem periood ei ole piisav aeg selleks, et välismaalane jõuaks Eestis kohaneda ja leida püsiv töökoht,» seisis kirjas.

Ministeerium tõi näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mille kohaselt eeldatakse, et õpingud lõpetanud välismaalane suudab leida riigis töö või alustada ettevõtlusega kuni üheksa kuu jooksul pärast õpingute lõppemist. MKM on seega seisukohal, et vastav periood võiks olla lühem.

MKM ei ole nõus ettepanekuga, et õppimiseks antava elamisloa alusel on töötamine lubatud kuni 16 tundi nädalas. Tänane välismaalaste seadus juba kaitseb selle eest, et täiskoormusega õppes õppimise nõudest mitte kinnipidava välismaalase võib riigist välja saata, samuti panustavad Eestis õppimise kõrvalt töötavad õpilased läbi maksude ka olulisel määral majandusse - nii nagu on ka eelnõu seletuskirjas numbriliselt välja toodud – ning seega ka eri sektorites tööjõupuuduse leevendamisse.

Käesoleva muudatuse rakendamine vajab MKM-i hinnangil täiendavat mõjude analüüsi, kaaludes seejuures kindlasti alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid veenduda, et välismaalane viibib Eestis just eelkõige õppimise eesmärgil – näiteks tagades tihedama infovahetuse vastu võtva õppeasutuse ja politsei- ja piirivalveameti vahel.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit õpilastele kohustus teenida lõpetamise järgselt koheselt vähemalt Eesti keskmist palka. Käesoleva muudatuse puhul on ministrite sõnul jäetud arvestamata, et Eestis kutsehariduse või kõrghariduse omandanud välismaalased on potentsiaalne sihtgrupp ka Harjumaalt või Tartumaalt väljaspool asuvate töökohtade täitmisel ning eraldivaadatuna Eestis tegutsevatele idufirmadele. «Mõlemal juhul ei ole mõistlik nõuda Eesti keskmisest palgatasemest lähtumist. Lisaks, Eesti kodanikest kutse- või kõrgkooli lõpetajate palk esimesel aastal pärast lõpetamist jääb samuti tihtipeale alla Eesti keskmise palgataseme,» seisab vastuskirjas.

MKM leiab, et antud nõude rakendamine vajab seega täiendavat analüüsi, mille raames kaalutaks ka alternatiivseid lahendusi.

Ministrid Karu ja Aas paluvad täiendada eelnõu seletuskirja asjakohaste uuringute või viidetega, mis aitavad paremini mõista, miks ja kuivõrd on samas riigis kõrgema taseme hariduse omandanud ja just kolmandatest riikidest pärit välismaalased madalamat kvalifikatsiooni nõudvale tööle asudes potentsiaalne oht riigi julgeolekule.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõus toodud eesmärki korrastada praegust sisserännet puudutavat regulatsiooni, et Eestis viibitaks põhjustel, milleks viisa väljastatakse ning peetakse seaduses toodud tingimustest korrektselt kinni - tagades seeläbi ka turvalisus ning julgeolek Eestis.