Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest?

Ahti Asmann. Foto: Eero Vabamaegi

Riik peab otsustama kohe, kas loobuda põlevkivi väärindamisest või luua tingimused selle jätkumiseks ka perioodil, kui liigume Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise poole, kirjutab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.

Eesti riik on otsustanud toetada Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse ambitsiooni. Omamata ettekujutust, kuidas seda saavutada, lohutatakse ennast kahe ebamäärase lahendusega: küll teadus midagi välja mõtleb ja küll EL eraldab piisavalt raha ambitsiooni saavutuste tagajärgedega toimetulemiseks.

Äsja anti rõõmsalt teada, et Eestit ei ole unustatud ning põlevkivisektorist loobumise tagajärgede kompenseerimiseks on eraldatud ELi kliimakava raames Eestile 125 miljonit eurot. 125 miljonit? On see nali?

2018. aastal tootis Eesti põlevkivisektor 772 miljonit eurot lisandväärtust (ca neli protsenti SKTst) ning otseste ja kaudsete maksudena laekus 122 miljonit eurot. See on panus majandusse ühel aastal. Kui eesmärk on kliimaneutraalsus saavutada aastaks 2050, siis järelejäänud 30 aastaga võiks sektor anda 23 miljardit eurot lisandväärtust ja 3,6 miljardit eurot maksupanust.