Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena

Aleksei Lotman. Foto: Madis Sinivee

Hiljuti rabati üldsust teatega, et RMK hakkab raiuma lagedaks Carl Robert Jakobsoni kodumuuseumi ümbrust. Riigi nimel metsi hoidma pandud asutus ei väsi inimesi üllatamast. Ehk loodetakse, et küll harjuvad.

RMK peadirektori Aigar Kallase arvates on ses asutuses kõik korras mitte üksnes juriidiliselt, vaid ka igas muus mõttes. Koguni Carl Robert ise rõõmustanuks käimasoleva raie üle, sest eks temagi olla pooldanud küpse metsa raiumist. Ja mingit metsasõda lugupeetud peadirektori arvates ka ei käi.

Vaevalt jõuti toibuda majamuuseumi ümbruse lageraie kultuurišokist, kui sealt tuli järgmine, looduskaitseline. Raiutud oli kanakulli pesapaigas. Peagi saabus taas RMK selgitus, et kõik on juriidiliselt absoluutselt korrektne. Kanakull pidada pesitsema erametsas, aga RMK raiub ju alati riigimaal.

Kanakull kindlasti oskab hinnata seda, et tema pesa naabruses olev lageraie toimub hoopis naaberkinnistul ega lase end häirida. Või kui ta siiski loobub seal pesitsemast, on see tema enda viga – rumal lind ei oska ilmselt maa-ameti kaardirakendusest kinnistupiire vaadata ja satub ilmaaegu paanikasse. Sellise pärast ei saa ju küpset metsa püsti jätta.

Raiesurve asulate juures ja kaitsealadel näib viitavat sellele, et mujal hakkab raiekõlblikku metsa nappima.

RMK on rahvusvahelise metsahoolekogu (Forest Stewardship Council, FSC) sertifikaadi hoidja. Viimasel FSC sertifikaadiga seotud auditi aruanne leiab puudusi RMK koostöös avalikkusega ja tegevuses kaitstavate liikide elupaikades. Puudused tuleb kõrvaldada käesoleval aastal.

Kasvavat muret teeb ühelt poolt asulalähedastes metsades ja teiselt poolt kaitsealadel toimuv lageraie. Aigar Kallas küll arvab, et kõrge metsa asendumine madalaga pole probleem, kuid nii ei paista arvavat ei need inimesed, kelle aia taga selline asendamine toimub, ega ka vana metsaga seotud kaitsealused liigid. Raiesurve asulate juures ja kaitsealadel näib viitavat sellele, et mujal hakkab raiekõlblikku metsa nappima. Ka sellest, et samas tempos pole lihtsalt võimalik lõpmatult raiuda, on Postimees juba korduvalt kirjutanud.

Tuleb meelde lugu popsist, kel oli kõik kontrolli all. Kevadeks sai hein otsa ja lehm ka otsa. Kui palgimetsa tõsiselt nappima hakkab, on juba uued inimesed nooreks raiutud metsa eest vastutamas ja küll siis metsatulu vähesuse tõttu metsakasvatuseks ka maksumaksja raha leitakse.