Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Puudulik katse portreteerida koreograafe

Copy
Eesti ühe põnevama tantsukunstniku Mart Kangro viimane lavastus «Enneminevik», kus autor vaatleb iseend kui tantsijat ja kui inimest kui mälupanka, on publiku ees Kanuti Gildi Saalis taas veebruaris. 
Eesti ühe põnevama tantsukunstniku Mart Kangro viimane lavastus «Enneminevik», kus autor vaatleb iseend kui tantsijat ja kui inimest kui mälupanka, on publiku ees Kanuti Gildi Saalis taas veebruaris. Foto: Renee Altrov/Kanuti Gildi Saal

Kui aastaid tagasi oli olukord tantsu käsitlevate raamatutega kasinavõitu, siis viimased aastad on tasapisi lisa toonud. Viimane suurem üllitis on olnud Sõltumatu Tantsu Lava välja antud «Koreograafiraamat», mis koosneb kolmeteistkümnest Marie Pulleritsu intervjuust nüüdistantsu loojatega.

Raamatusse on kokku koondatud intervjuud järgmiste koreograafidega: Raho Aadla, Joanna Kalm, Mart Kangro, Renate Keerd, Mari Mägi, Tiina Mölder, Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, Külli Roosna, Karl Saks, Kadri Sirel, Ruslan Stepanov, Maarja Tõnisson ja Liis Vares. Nad kõik on ühel või teisel tasemel lõpetanud kas TLÜ (või Tallinna Pedagoogilise Instituudi) või TÜVKA (või Viljandi Kultuurikolledži). Et seda teavet, nagu üldse infot koreograafide loomingulise tausta (kus ja kelle juures õpiti) kohta raamatus ei leidu, jätab see mulje, nagu oleksid kõik koreograafid arenenud vaakumis. Paraku ei avalda ka koreograafid oma vastustes õpetajaid või suunanäitajaid.

Tagasi üles