/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/08/23/67938t1h51cd.jpg)
Õpetajate Liidu esimehe Lehte Jõemaa sõnul peavad õpetajad laskma noortel ise riigieksamit valida ega tohi enda või kooli maine pärast kartes survestada õpilasi mõnes aines eksami tegemisest loobuma.
Jõemaa: õpetajad austagu noore õigust eksamit valida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõemaa rääkis Postimees.ee'le, et mitmed õpilased on temaga vesteldes tunnistanud, et õpetajad mõjutavad riigieksamite valikut.
«Õpetajad peaksid endale selgeks tegema, miks on eksamite süsteem selline ja miks lapsel on valikud. Isegi siis, kui ta ei ole õppinud hästi, on tal õigus valida, ja seda õigust tuleb aktsepteerida.»
Kui õpetaja ei taha siiski õpilasel tema soovitud riigieksamit valida lasta, peaks Jõemaa sõnul abiturient pöörduma õppealajuhataja või direktori poole. Kui ka kooli juhtkond toeks ei ole, tuleks Jõemaa sõnul pöörduda haridusameti, kohaliku omavalitsuse või õpetajate liidu poole.
«Kui õpilane teab, mida ta tahab, peab kool igati kaasa aitama, et ta saaks eksami ära teha.»
Võtku õppimist tõsiselt
Siiski leidis ta, et õpilased peaksid riigieksameid tõsiselt võtma. «Gümnaasiumisse on tuldud õppima, siia ei tulda enam nalja tegema,» rääkis Jõemaa.
«Kui õpilane on kolm aastat lulli löönud ja ühel hetkel otsustab pulli pärast eksamit teha, ei ole õige soovitada tal seda teha.»
Lisaks kergekäelisele otsusele gümnaasiumisse õppima tulla on probleem selles, et õpilast pole õpetatud õigeaegselt vajalikke valikuid tegema ja süsteem pole piisavalt paindlik, olles jäänud kinni oma loomisaega ning soosinud pingelist konkurentsi.
«Koolide reastamine läks tähtsamaks kui see, miks või kuidas õpilased õpivad. On unustatud, et õpilased on erinevad ja et reastamiseks on teisi võimalusi.»
Taunis klassi lõhestamist
Jõemaad häiris ka mõnes koolis harrastatav taktika, kus ühe klassi õpilased jagatakse konkreetses aines tugevamasse ja nõrgemasse rühma ning eeldatakse, et nõrgemad antud aines riigieksamit ei tee.
«Riigieksamite süsteem peab olema nii paindlik, et laps saab need eksamid, mida tal on tulevikuks vaja, gümnaasiumi lõpus hästi tehtud. See on kooli õppekava küsimus, koolikorralduse küsimus.»
Eesti Õpilasesinduste Liit kutsus eile õpilasi valima õpetajate-kooli võimalikust vastuseisust hoolimata just sellised riigieksamid, mida neil endal tulevikus vaja läheb.
Liit väitis, et nendeni on jõudnud teateid juhtumitest, kus kool on avaldanud keskmistele ja nõrgematele õpilastele survet loobumaks mõne riigieksami valimisest, sest see langetaks kooli keskmist tulemust.
Tänavused riigieksamid tuleb ära valida 20. jaanuariks.